Lillelaps

Pärast kolme tunnist fiches (loe: väike papp-paber, millele prantslased teevad lühikesi sisukokkuvõtteid) tegemist, otsustasin põldude vahele päikese kätte tatsama minna.
Korjasin lilli: karikakrad, lilla ristik, oder, moonid... ainult rukkililled olidki veel täiuslikkusest puudu. Mulle meeldib see aastaaeg. Eestis leian ma neid lilli alati juuni lõpus, järelikult saab see aasta kaks korda selle perioodi läbi elada.
Siinsed inimesed ei korja lilli. Tegelikult ei ole neil isegi erilist lillede kinkimise traditsiooni.. kurb.
Eestis õnneks siiski veel on. Vahel saab isegi väljaspool sünnipäeva mõne õie;) Sünnipäev on mul muidugi mõnes mõttes kurval ajal, siis neid kõige-kõige lilli lihtsalt pole.
Eelmine aasta sain siiski kaardi, kus olid karikakrad peal - armas:)
Aga siin vaatavad möödujad küll imelikult mu teekraavides ukerdamist, et üks järjekordne "umbrohi" kätte saada. Neile seostun ma üldse põllumajanduse ja käsitööga - arengumaa ju ikkagi:P
Aga üldiselt oli tore, eks mus vist on ikkagi veidike peidus ka seda maatüdrukut, mis sest et jalutamas käin enamik ajast koos cd-pleieriga. Täna oli selleks Maian Kärmas ja Tuigutuled, plaat , mis mulle viimasel ajal väga hingelähedaseks on saanud.
Kõik need asjad kokku andsid kuidagi väga romantilise tunde. Karikakrad olid ka läheduses.. pidi armastama.. selle kohta peaks vist ütlema: on verra bien !

Üks üleskutse ka: Kinkige rohkem lilli! Eriti karikakraid:)