Öistest helidest..

Nagu kõik head asjad saavad kord otsa, lõppesid ka meie neli päeva kestnud pühad.
Eile öösel tegin kella poole kaheni kirjanduse suulise eksami tarvis kokkuvõtteid. Sain kokku 20 lehte kribukirjas viitesõnu, huvitav, millal ma neid kyll õppima hakkan?:D
Kuigi 1.35 olin ilusti teki all, ei saanud ma sellegi poolest magada, sest Nicolas ja Marion (host family lapsed) vahtisid kella kolmeni mingisugust filmi. Siis oli pool tundi vaikust ja kell pool neli hakkas naabermaja kukk kirema. Selles nö "linnas" on tapselt kahel perel kanad ja need mõlemad on loomulikult meie naabrid:D Kuna padi siiski kuke sünkroonset kisa summutada ei suutnud, otsisin resoluutselt sõbrad "kõrvatropid" üles.. ja siis hommikul imestatakse, et oi, miks ma küll nii väsinud olen.. N'importe quoi!
Marion läks täna jälle ära ja Nicolasel sai ka vaheaeg läbi, nii et nüüd peaks mõni aeg vaikus majas olema.
Laurene (väike õde) tuli eile Itaaliast tagasi. Tõi mulle kingituseks plastmassist sinise sõrmuse, umbes sellise, mida ka kuuendas klassis kandsin. Mis siis ikka, kingitud hobuse suhu ei vaadata, mõte oli ju hea;)
Täna üritasin õues päikese käes õppida ( meil on siin ju jätkuvalt üle kahekümne kraadi sooja), eriti kaugele ei jõudnud. Homme peab TPE uurimustööd kaitsma, ma pole seda veel isegi ära tõlkinud. Loodan, et seekordne pohhuismi hoog möödub kiirelt, valutult ja ilma olulisi tagajärgi jätmata..