Palun mulle uus tervis!

Haige on ikka nõme olla. Kõik ägedad asjad jäävad tegemata (eile teater, täna quiz) ja selle asemel, et hommikusse loengu minemise asemel mõnusasti tududa, valutab mul hoopis pea ja keha katavad külmavärinad.
Tegelikult olin tõbine juba eelmise esmaspäeva hommikul enne Pariisi minekut Vaagisin pikalt, kas minna rongijaama ja piletid ära vahetada või siiski minna. Pärast väikest telefonivestlust Hannaga (edaspidi Rosalia, sest mängu tuleb teinegi Hanna) otsustasin siiski minna. Seljakott selga, käekott kätte ja oligi minek. Reisisin esimeses klassis, sest piletid ostsin piisavalt hilja ja vahet ei olnud, kas võtta teise klassi pilet 25% soodustusega või esimese oma 50%-ga. Lugesin kohustuslikku kirjandust ja suigatasin niisama. Kahe tunni asemel jõudsin Pariisi kolmega, sest vahepeal olid elektrikatkestused ja rong ei saanud liikuda. Sellest, mis Pariisis toimus kirjutan mõni teine päev, siis kui pildidki arvutisse tõmban.

Igatahes olin Pariisis ka vahelduva eduga haige, kuid nädala lõpu poole tundsin end järjest paremini. Seda suurem oli mu üllatus kui neljapäeva õhtul Lyoni jõudes palavik üles lõi. Üle 38 kraadi kehatemperatuuri ja lakkamatud külmahood. Magada ka suurt ei saanud, õppimisest polnud juttugi. Isegi Prison Breaki ei jaksanud vaadata:D (See peaks küll hästi illustreerima, KUI paha mul olla oli:P). Reedel ja laupäeval sama lugu. Alles pühapäev olukord normaliseerus. Paraku oli unereziim suure magamisega sassis ja vastu esmaspäeva õnnestus vaid kolm tundi tududa. Hommikul lkomberdasin suure peavaluga loengusse, sest meil oli töö. Naljakal kombel ei tulnud aga seegi öö und. Kuna täna hommikul tööd polnud, siis loengusse ma ka ei jõudnud, vaid magasin südamerahuga kella kaheni. Nokk kinni, saba lahti, sest homme hommikul pean juba kell kaheksa koolis olema:S Õnneks palavikku enam ei ole. Küll on alles nohu, valutavad põsekoopad ja kaks herpest. Üks ninasõõrmes ja teine huule ja nina vahel. Kui peeglist mööda lähen, siis ehmatan ise ka ennast nähes, ausõna!:P
Arstile helistasin eile hommik ka. See ei ole ikka normaalne, et perearstile on ooteaeg viis päeva. Peab ikka selle astivahetamistee ette vist võtma. Sest pikk ooteaeg pole ainus, millega ta "hiilgab". Nimelt on härra doktor veel ka seniilne ja ega kõrvakuulminegi kiita pole. Samas arusaadav, vaevalt, et ma temavanuselt (vähemalt 70!) kõbusam oleks.

Well, ma vist lähen viskan end ikkagi pikali, kuigi selge on, et enne kella nelja vaevalt, et mingi uni tuleb..:S