esmaspäev, juuli 18, 2005

See on igavene päev

Suvi läheb kui unenägu mängides ja minu puhul lauldes. Eriti möödus nii viimane nädalavahetus:
Reede õhtul Tallinna ööasutused ja Toronto jutustused, laupäeval rand ja Aini sünnipäev, kus õhtu staaride auhinna pälvisid laulud "Põllumees tunneb ja teab" ning "Kui on meri hülgehall". Terve laulu ainsaks laulureaks loomulikult eelnev jutumärkides olev lause. Koju jõudsime mu 13-aastase venna juhtimisel juba kell 11 õhtul ja siinkohal tahaksin ära märkida ka päevalause, mille autoriks oli mu issi: "Lapsed ruulivad!" Loomulikult ruulivad;)
Edasine õhtu möödus vihma trotsides rannas ja mu ülevat meeleolu ei suutnud isegi väike vägivallaakt lõhkuda. See-eest oli aga armas vaadata, kuidas teine osapool oma väidetavalt mittetahtlikku tegu (:P) kahetses:)
Pühapäev algas suhteliselt hilja ja rahulikult, kuna eelnevast õhtust olid pea kõik väsinud. Paar klaasi veini mõjusid aga virgutavalt ja kella seitsmeks õhtul suutsime jalutama minna. Muuli ääres oli tavatult palju rahvast, mis alguses küll veidi häiris ja võibolla ka laulmise suhtes kammitses, kuid seoses kella liikumisega ja võib-olla ka meie lauluoskusega (loe: oskamatusega) rahvahulk lähenes ja me julgesime veelgi kõvemini ning valemini laulda.. Isamaalised laulud, lastelaulud, depressiivsed laulud jne jne. Jah, ma tean tõesti peast päris palju sõnu;)
Sellises meeleolus lõid meis välja ka helilooja-anded, kuigi Grammy auhinna pälvin siiski seekord vaid mina;)
Ja pärjategemise idee ja teostuse eest annaksin ma ka kümme punkti!
Aitäh