teisipäev, november 22, 2005

Keskeakriis ei hüüa tulles!

Ma olen alati mõelnud, et kuskil 25. eluaastast ei taha inimesed enam vanemaks saada.
Eksisin, juba see aasta tunnen ma end nõmedalt suurena.
Peale selle ei ole sünnipäev lähedastest/sõpradest eemal sünnipäeva nime vääriv. Olgu. Koolis oli tore, sest Arine tegeles teavitustööga ja mulle isegi lauldi, aga koju minnes poleks meestel aimugi, et mulle üldse lilli tuua võiks. Piisavalt vana olen ma ka, et sellele sündmusele ise mitte reklaami teha erinevalt Arianest, kes saab homme 17.
Eelmine sünnipäev, kui taas kodust eemal olin, nutsin meeleheitlikult. See aasta mul nii suurt masendust ei ole. Õnneks on see sündmus ju ainult kord aastas.

Ahjaa, maailma noorim vanaema oli selleks saamise hetkel 19 aastane :P

Samas võin end lohutada sellega, et inglise keele õpetaja arvas, et sain 17 :P

Subjektiivne värk ühesõnaga!

3 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Hirmus, kui numbrid ei taha enam lubada end lapsena tunda. Vanuse ja mõistuse ebakooskõla... Seda Sinul ei tohiks ometigi olla :D
PALJU ÕNNE!

6:04 PM, november 22, 2005  
Blogger merxs said...

M6istus nyyd vaevalt vanusest maha j22b. Lihtsalt oma l88klauset ei saa enam varsti kasutada:/
(toim. "Minu noorus on mnu trump!")

Ait2h!

4:29 PM, november 23, 2005  
Anonymous Anonüümne said...

Ma räägingi, et Sinul seda muret pole ;) Aga oma lauset saad vast kaua-kaua kasutada. Isegi 25-selt :D

6:33 PM, november 23, 2005  

Postita kommentaar

<< Home