Hallo-hallo, Brüssel kuuleb!
Tegelikult sain neljapäeval vastu reedet vaid 1,5 tundi magada. Unetsükkel oli sassis, mis sassis ja ka rongis röökisid lollid araablased, niiet magamise asemel lugesin Kadri laenatud raamatut "La jeune fille à la perle".
Kuna üldiselt loen prantsuse keeles ainult erialast kirjandust, mis on vastik ja keeruline, siis üllatusin meeldivalt ilukirjanduslikes raamatutes. Mõnusalt lihtne on lugeda ja kuigi päris kõikidest sõnadest aru ei saa, siis mõte ja isegi kogu stiil jõuab kohale.
Rong Lyonist Brüsselisse sõitis veidi alla nelja tunni ja kell kaks oli mu uus korterikaaslane Jean-Marc mul jaamas vastas. Rulluiskudega kusjuures. Viimane detail osutus väga kasulikuks, sest tänu sellele uisutas ta mu megaraske kohvriga uljalt kodu poole, samal ajal kui mina järel lonkisin.
Kodu ise on nunnu. Maja on selline pisike ja vanaemalik, koos meeletult hubase koridoriga (Lyonis on mul kõike muud kui hubane koridor), kus hõljub kerget kopitamislõhna.
Korter ise on tegelikult suur -65 m2. 2/3 suurusest moodustavad tegelikult meie mõlema magamistoad mis on tõesti hiiglaslikud. Suur tuba on suhteliselt pisike ja vannituba lausa olematu.
Kõige suurem puudus ongi vannituba. Esiteks ei ole seal mingit valgust, teiseks on vannitoauks katki ja seda ei saa korralikult kinni panna. Loodetavasti saame aga hakkama.
Ahjaa, korteris on ka emane (kuigi mitte enam täisväärtuslik) kiisu. Nime hetkel ei suuda mäletada ja Jean-Marcil on tüdruk külas, niiet ei lähe neid ka selle teemaga segame.
Loodetavasti on tema kräunumine siiski ajutine ja tingitud minu siinsest viibimisest. Igatahes tunfub, et tegu on "valvekassiga". Kui keegi koridoris treppe mööda käib või ukse taga võtmeid otsib, siis annab kiisu sellest näugumisega üsna tüütult märku.
Linna enda kohta ei oska ma veel suurt midagi öelda. Eile hakkasime Jean-Marciga juba kell kolm Belgia blondi ja kanget õlut jooma. Kuna ma terve päeva jooksul olin ära söönud vaid 200 gr jogurtit ja sedagi hommikul kell 9, siis hakkas ruttu pähe.
Kell pool viis istusime juba Jean-Marci ja ta sõnbra Guillaume'ga kõrvaltänava baaris ja jõime. Kell kuus olin ma suhtkoht maani täis:D
Juttu igatahes jätkus kauemaks ja tõsiselt lõbus oli. Kell 12 oli aga paraku liiiiga suur uni peal ja õnneks oskasin koju tuterdada. Jean-Marc, muideks, saabus hommikul kell pool kaheksa:D
Täna olengi rohkem korterisse sisse elanud. Pakkisin asjad lahti ja ostsin süüa. Viimasega oli tõeline jama, sest keegi ei tahtnud mu Eesti ja Prantsusmaa pangakaarti aktsepteerida ja raha ka automaat mulle välja ei andnud, niiet pidin lõpuks päris mitu korda edasi-tagasi poe ja kodu vahet tõmblema, et asjad kätte saada.
Tänu üleeilsele magamatusele tundub vähemalt, et unetsükkel hakkab jälle paika nihkuma. Igatahes hetkel on juba suht unekas peal. Tõenäoliselt lähengi magama, sest homme kavatsen turistitama hakata;)
PS! Praktika hakkab hästi. Eile helistades selgus, et esimene tööpäev on kohe vaba;)
Kuna üldiselt loen prantsuse keeles ainult erialast kirjandust, mis on vastik ja keeruline, siis üllatusin meeldivalt ilukirjanduslikes raamatutes. Mõnusalt lihtne on lugeda ja kuigi päris kõikidest sõnadest aru ei saa, siis mõte ja isegi kogu stiil jõuab kohale.
Rong Lyonist Brüsselisse sõitis veidi alla nelja tunni ja kell kaks oli mu uus korterikaaslane Jean-Marc mul jaamas vastas. Rulluiskudega kusjuures. Viimane detail osutus väga kasulikuks, sest tänu sellele uisutas ta mu megaraske kohvriga uljalt kodu poole, samal ajal kui mina järel lonkisin.
Kodu ise on nunnu. Maja on selline pisike ja vanaemalik, koos meeletult hubase koridoriga (Lyonis on mul kõike muud kui hubane koridor), kus hõljub kerget kopitamislõhna.
Korter ise on tegelikult suur -65 m2. 2/3 suurusest moodustavad tegelikult meie mõlema magamistoad mis on tõesti hiiglaslikud. Suur tuba on suhteliselt pisike ja vannituba lausa olematu.
Kõige suurem puudus ongi vannituba. Esiteks ei ole seal mingit valgust, teiseks on vannitoauks katki ja seda ei saa korralikult kinni panna. Loodetavasti saame aga hakkama.
Ahjaa, korteris on ka emane (kuigi mitte enam täisväärtuslik) kiisu. Nime hetkel ei suuda mäletada ja Jean-Marcil on tüdruk külas, niiet ei lähe neid ka selle teemaga segame.
Loodetavasti on tema kräunumine siiski ajutine ja tingitud minu siinsest viibimisest. Igatahes tunfub, et tegu on "valvekassiga". Kui keegi koridoris treppe mööda käib või ukse taga võtmeid otsib, siis annab kiisu sellest näugumisega üsna tüütult märku.
Linna enda kohta ei oska ma veel suurt midagi öelda. Eile hakkasime Jean-Marciga juba kell kolm Belgia blondi ja kanget õlut jooma. Kuna ma terve päeva jooksul olin ära söönud vaid 200 gr jogurtit ja sedagi hommikul kell 9, siis hakkas ruttu pähe.
Kell pool viis istusime juba Jean-Marci ja ta sõnbra Guillaume'ga kõrvaltänava baaris ja jõime. Kell kuus olin ma suhtkoht maani täis:D
Juttu igatahes jätkus kauemaks ja tõsiselt lõbus oli. Kell 12 oli aga paraku liiiiga suur uni peal ja õnneks oskasin koju tuterdada. Jean-Marc, muideks, saabus hommikul kell pool kaheksa:D
Täna olengi rohkem korterisse sisse elanud. Pakkisin asjad lahti ja ostsin süüa. Viimasega oli tõeline jama, sest keegi ei tahtnud mu Eesti ja Prantsusmaa pangakaarti aktsepteerida ja raha ka automaat mulle välja ei andnud, niiet pidin lõpuks päris mitu korda edasi-tagasi poe ja kodu vahet tõmblema, et asjad kätte saada.
Tänu üleeilsele magamatusele tundub vähemalt, et unetsükkel hakkab jälle paika nihkuma. Igatahes hetkel on juba suht unekas peal. Tõenäoliselt lähengi magama, sest homme kavatsen turistitama hakata;)
PS! Praktika hakkab hästi. Eile helistades selgus, et esimene tööpäev on kohe vaba;)
1 Comments:
mul hea meel et raamat sulle meeldis.
ah jaa, Belgia on pangakaardi vastane maa. mul ônnestus viimati käia läbi terve kvartali pangad ja poed. kuskilt raha ei antud, kôht oli tühi, ônneks tegi belglasest sôber välja.
Postita kommentaar
<< Home