Bec to Jazz!

Laupäeval ärkasin ma Kadri kõne peale pool kolm päeval. Nimelt kutsuti meid kella seitsmeks õhtusöögile. Kuna kell oli juba päris palju, siis ajasin end ruttu üles ning läksin Inksuga Part Dieusse. Ostsin uued papud. Well, kallid küll, aga nii nunnud ja samas ka kvaliteetsed. Ehk kestavad kaua. Vanades on auk sees ja näpu saab läbi pista.
Vaarikakook näpus, saime Silvie ja Inksuga Opéra ees kokku. Asjatundlikult oli lasknud mõlemal tüdrukul pudeli veini tuua. Ka Kadril oli üks kodus ootel. Süüa pakuti head camembert-kartuli vormirooga ning kolm pudelit veini kadusid kõridesse nagu nalja:D Vaidlesime poliitilistel teemadel ja selle üle, kas Eesti on ikka ossi-riik, kus kõige tähtsamal kohal on auto. Minu arust ei ole! Hoolimata tulisest vestlusest püsis tuju üleval! Õige pea mängis Alo Matiiseni muusika ning meie üürgasime kaasa "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning "Ei ole üksi ükski maa" saatel. Kuna vein oli otsas, käisime Silviega ruttu tsurkapoes kesvamärjukest juurde toomas. Südaöö paiku siirdusime paatidele. Siriusele sai küll tund aega hüpatud, kuid tunne polnud see. Minu suurel vingumisel nõustuti siiski Bec to Jazz'i minema. Oh kui hea muusika! Hing ihkab juba tagasi. Hoolimata täielikust ruumipuudusest sai isegi vanamoodsalt (ehk siis meestega:p) tantsu keerutatud. Lõbusat aega jätkus kella neljani, kuni kõik minu kiuste ära tahtsid minna. Ei jäänudki muud üle kui endale ratas otsida. Sellega tegeledes oleks neegrilt peaaegu peksa saand. Nimelt võttis üks tüüp meie ees Hotel de Ville's ratast. Lobisedes meiega magas ta oma õige hetke maha ja eis aanudki kätte. Inksu võttis oma ratta ära ja kuna alles oli vaid see, mida neeger võtta proovis, siis otsustasin selle ise võtta. Paraku seda ta mul ei lubanud. Tahtis ise. Mina pistsin karjuma, et ega ta siis minu kaardiga seda võtta ei või ja et tema kord juba oli ning ta ei võtnud. Järelikult oma mure. Seepeale läks tüüp päris närvi. Lõpuks andis valge inimene ehk siis mina ikkagi järele ja läks vihaga minema. Krt öises vihmasajus võiks ju ikka tüdrukule ratta anda, aga ei! Õnneks sain järgmisest parklast ratta kätte.