Imetabasest Folgist

Pärast kümmet minutit rukkilill näpus hääletamist võttis üks tädi meid peale ja viis otse Viljandisse. Äikesepilved vaheldusid päikesepilvedega ja meeleolu muudkui tõusis. Neljapäev jõudsime käia Valkyrien Allstarsi (Taani), Oorti ja Virre kontserdil. Koos Kristi ja Liinaga sai viimasel kella kolmeni öösel tantsu vihutud. Jah, tunne oligi hea ning uni tuli ruttu.
Reede hommik või pigem siiski lõuna algas traditsioonilise Paala järves pesemise/ujumisega. Kella neljaks vedasime end Kaevumäele Fiddlesongi (Kanada) kuulama. Järgnesid Osimira Valgevenest ja Oliver&Pariselle Prantsusmaalt. Osimira välikontsert oli vast kõige parem muusikaelamus kogu festivali peale. Prantsusmaa asja eriti kuulata ei jõudnud, kuna Sa siiski tulid;)
Šotimaa esinejad teisel pool vallikraavi erilist muljet ei jätnud. Küll aga oli meil niisama tore ja mustsõstrapeet tegi olukorra vaid paremaks:) VLÜ-l sai hoolimata meeletult halvast helikvaliteedist mõnusalt karatud ja end välja elatud. Jah, lai seelik on positiivne;) Magada sain ma selles üheinimese-voodis ka väga hästi, aga seda vist soodustas minu seinapoolne koht:P
Laupäev algas kiiruga, sest kella kahesele Kukerpillide kontserdile jõuda oli mu kindel soov ja tahtmine. Küsimärgi tekitas aga see, miks nii paljude "hittlugude" esitajabänd, mingisuguseid tundmatuid reilendereid mängib. Alles lisalugudega hakkas asi ilmet võtma. Kella neljast astus mu kallis emme üles vabalaval koos Kellerkooriga. See oli küll suhteliselt kontseksti sobimatu, aga hea tütrena elasin ma siiski kõigest väest kaasa. Pärast ostis emme lastele ka süüa ja juua ning jättis 100 krooni, mille eest, tõsi küll, me hiljem Vana Tallinnat ostsime:D Vägilased tegid ka vihmas ja edasi hämaras paduvihmas ujumas/pesemas käia oli lihtsalt geniaalne. Hiljem magamiskoti sees voodis sardelle nosides ja Vana Tallinnat peale rüübates ning Rasmuse loetud lastejuttu kass Otust kuulates, leidis mind ka see aasta Folgi Vaim, võib-olla oli see küll ainult tänu Sulle:)
Õhtune Osimira rokkis teistkordsest kuulamisest hoolimata taaskord, kuigi kella neljani kestnud kontsert tekitas kohati üleküllust. Liiga palju häid asju korraga pole kunagi hea.
Pühapäev algas loomulikult ujumisega ja Sina läksid ära koju. Meie, ülejäänud, käisime veel Untsakate, Stefanet Folk Bandi (Moldova) ja Ando ja sõprad kontserdil. Moldova grupp andis Osimiraga võrreldes pea sama hea fiilingu. Tantsida oli mõnus, mullitada oli mõnus ja vihma ei sadanud, mida hing muud võikski veel tahta:)
Kodu poole hääletama hakkasime Liinaga pärast kümmet. Lõpuks peatus üks toonitud klaasidega must Audi, kus sees kolm keskealist meesterahvast, kellest kaks olid väga ebakaines olekus. Autojuht tundus siiski normaalne ja kuna õues oli pime ja oma-voodi-igatsus suur, otsustasime siiski peale minna. Tänu Liina hämmastavale rahulikkusele ja osavale kõnepruugile jõudsime suuremate viperuste ja kõrvaljuhtumisteta koju. Kõik oleks aga võinud hoopis väga teistmoodi minna..
Siit moraal: isegi Folgilt tulles ei ole tark tegu pimedas hääletada.
Aga lõpp hea, kõik hea..
Jääme järgmist suve ja Folki ootama. Loodan, et siis saab märksõnaks olema TRUMMID!