Sitast päevast

Täna oli millegi pärast just see päev, kus kõik viltu vedas või tegelikult on see küll vist eelnevate lohakuste süü.

Esiteks on mul terve päev imelik olla olnud. Õhtul kraadisin ennast ja loomulikult oli mul väike palavik. Mõni ei saa üldse aru, kui ta veidi tõbine on, minul on aga otse vastupidi. Kõik kohad valutavad, uni on ja külm ning palav korraga. Ehk läheb üle. Tõesti ei tahaks, et see väike külmetus mu nädalavahetuse Tartus ära rikuks.. Aga kes süüdi on, et mind külmetuspoiss kiusab? Loomulikult mina ise, sest et kes mul käskis eile Jurmala veepargis õues solistada, kus sooja kõigest 13-14 kraadi. Omad neegrid peksavad:S

Vene keel on muutunud täiesti lootusetuks. No lihtsalt ei viitsi. Näiteks homseks pidin mingeid lauseid tegema ja tegusõnu õppima. Loomulikult pole ma veel alustanudki.

Ja mis kõige hullem, mu pass on kadunud! Kui ma enne jaanipäeva Eestisse tulin, oli ta alles, aga nüüd pole seda varsti enam kaks kuud näinud. Üle piiri saab ka ID-kaardiga, aga elamisloa taotlemiseks on siiski passi vaja.

Pesumasin on ka katki. Ma pesin tund aega pesu ja praeguseks on randmed pesu väljaväänamisest valusad. Niikuinii nad homseks ära ei kuiva, mis mõttega ma üldse vaeva nägin?:S

Et siiski positiivsemate toonidega lõpetada, pean mainima, et suutsin end kokku võtta ja kirjutasin oma prantsuse emmele ja endisele ajaloo õpetajale kirjad. Loodan, et vastused ei lase end kaua oodata:)

Homme on kindlasti parem päev;)