Vene keelest

Eile oli mul siis "õnn" omada esimest vene keele tundi pärast aastast pausi.
Õpetajaks oli Eestis eluaeg elanud umbvenelane, kes vene koolis vene kirjanduse õpetajaks. Grammatikast on aga paraku võimatu aru saada, kui keelt ei valda ja teine seda ka mingis sulle arusaadavas keeles selgeks teha ei suuda. Niisiis leidsime mõlemad, et sellest ei saa asja. Küll aga sain ühe noore vene neiu numbri, kes aasta Prantsusaal elanud ja seal kohalikele vene keele tunde andnud.
Täna kell kaks saingi kokku Juliaga. Julia on 19 aastane Eesti venelane, kes riigikeelt väga ei räägi. Juliaga suhtleme me prantsuse keeles.
Tund oli päris huvitav: lugesime tekste, tõlkisime, õppisime sugude järgi sõnade liigitamist ja tuletasime sõnavara meelde. Ta ütles mulle, et juba praegu loen ma vene keelt paremini kui tema tuttav prantslane, kes seda 6 aastat õppinud. See lohutab mind mu totaalses ignorantsuses selle keele suhtes veidikenegi.
Homme on meil igatahes jälle tund. Peangi veel paar õppetükki siin voodis läbi võtma.
Ja neile, kes üldse ei teagi, miks ma vene keele eratunde võtan, siis teadmiseks, et mul puudub Prantsusmaal koolis teine võõrkeel pärast ingliskeelt ja võimalus eesti keele eksamiks võõrkeelena on imetilluke. Niisiis, ma üritan end motiveerida, tubli olla ning vene keelest veidigi aimu saada. Kunagi pole ükski võõrkeel ju veel kahjuks tulnud:)