laupäev, märts 11, 2006

Mäkerdamisest

Miks mul on tunne, et ma olen ainuke täisealine inimene (imikutele on see ju lubatud), kes süüa ei oska?
Ostsin täna linnast pannkoogi karamellikreemiga, plökerdasin küll kinda ära, kuid muidu polnud hullu. Polnud hullu enne, kui ma koju jõudsin ja pilgu peeglisse heitsin:P Mu püksid olid täies pikkuses karamelli täis, kassaarvatud ka tagumised püksisääred (tõesti ei tea, mis loogikaga) ; kingal olid plekid, mantel oli täis mäkerdatud, käekoti pidi pessu panema valgest sallist rääkimata. Ja seda kõike ühest pisikesest pannkoogist. Ma ikka ei oska süüa!
Meenub ka paari kuu tagune lugu, kui oma toas salaja shokolaadi sõin. Patrick pidi hiljem naerukrambid saama, sest mitte ainult mu suuübrus, vaid ka kogu nägu oli shokolaadi täis:P
Kohe lähme Terjega kontserdile. Valget pluusi vist ei maksa selga panna, sest ma suudan niikuinii endale punast veini peale kallata.