Nunnade salendavatest küpsistest jpm
Tore nädalavahetus jaaniõhtuga aga ei päädinud. Õigel jaanipäeval sõitsime väljasõidule Wallooniasse. Sõita saime tänu Strasbourgi nädalale, mille tarvis büroo auto rendib ja mis meie käsutusse ka nädalavahetuseks jäi.
Niisiis startisime pool üks parlamendi eest. Autos olid C, Z, Ö ja mina.
Kõige pealt põrutasime Builloni nimelisse linnakesse, mis, tõele au andes, küllaltki kaugel asus. Pea kaks tundi sõitu.
Auto pargitud, oligi paras aeg üks väike hommikukohv võtta. See serveeriti meile mõnusa munalikööri meenutava ollusega. Lõhn oli eemaletõukav, aga maitse.. nämm-nämm. Ja kui hästi see kõik veel seest soojaks tegi.
Kohvid joodud, suundusime kohalikku kindlusesse, mis kunagi 12. sajandi paiku ehitatud oli. Nägime kotkaste ja pistrike show'd ja imetlesime kena vaadet.
Buillon nähtud, oli aeg minna lähedus asuvat "Hiiglase hauda" vaatama. Nimelt asus mägede vahel metsa ja jõega kaetud koht, kuhu oleks nagu joonistatud suuur nägu.
Tegin tutvust ka kohalike lihalehmadega. Üks lasi isegi ninale pai teha;)
Pidime sööma minema ühte toredasse linnakesse, aga eksisime ära. Sõitsime hoopis kloostrisse:D Sisse ei saanud, sest koht oli selleks kellaks külastajatele juba suletud, küll aga oli lahti nunnade pood. Just seal ostis Elina isetehtuid küpsiseid. Väga head ja väga rasvased. Ette rutates võin öelda, et nendest küpsistest oli juttu ka õhtusöögi käigus, kus terve reklaamkampaania välja töötati. Tegelikult on nunnade küpsised ju muidugi salendavad. Näiteks sisaldab üks küpsis 150 kca aga selle söömiseks kulub energiat 300 kca. Lööklause kõlaks: Jumalajõud tõukab tagant:P
Igatahes hämmastavalt hea äriidee.
Niisiis, nagu te kindlasti juba aru saite, jõudsime me lõpuks ka otsitud linnakesse ja kuigi restoran, kuhu algselt minna tahtsime, oli kinni, siis sellest hoolimata maandusime toredasse kohta. Sõin põrsapraadi ja jõin Leffe'i õlut ja elu oli ilus.
Ka ilmaga vedas. Sadas ainult siis kui olime autos või restoranis. Õhtul väljudes ning parklasse minnes lõhnas kõik nii värskelt ja meile avanev vaade ei vaja vist lisakoomentaare:
Niisiis startisime pool üks parlamendi eest. Autos olid C, Z, Ö ja mina.
Kõige pealt põrutasime Builloni nimelisse linnakesse, mis, tõele au andes, küllaltki kaugel asus. Pea kaks tundi sõitu.
Auto pargitud, oligi paras aeg üks väike hommikukohv võtta. See serveeriti meile mõnusa munalikööri meenutava ollusega. Lõhn oli eemaletõukav, aga maitse.. nämm-nämm. Ja kui hästi see kõik veel seest soojaks tegi.
Kohvid joodud, suundusime kohalikku kindlusesse, mis kunagi 12. sajandi paiku ehitatud oli. Nägime kotkaste ja pistrike show'd ja imetlesime kena vaadet.
Buillon nähtud, oli aeg minna lähedus asuvat "Hiiglase hauda" vaatama. Nimelt asus mägede vahel metsa ja jõega kaetud koht, kuhu oleks nagu joonistatud suuur nägu.
Tegin tutvust ka kohalike lihalehmadega. Üks lasi isegi ninale pai teha;)
Pidime sööma minema ühte toredasse linnakesse, aga eksisime ära. Sõitsime hoopis kloostrisse:D Sisse ei saanud, sest koht oli selleks kellaks külastajatele juba suletud, küll aga oli lahti nunnade pood. Just seal ostis Elina isetehtuid küpsiseid. Väga head ja väga rasvased. Ette rutates võin öelda, et nendest küpsistest oli juttu ka õhtusöögi käigus, kus terve reklaamkampaania välja töötati. Tegelikult on nunnade küpsised ju muidugi salendavad. Näiteks sisaldab üks küpsis 150 kca aga selle söömiseks kulub energiat 300 kca. Lööklause kõlaks: Jumalajõud tõukab tagant:P
Igatahes hämmastavalt hea äriidee.
Niisiis, nagu te kindlasti juba aru saite, jõudsime me lõpuks ka otsitud linnakesse ja kuigi restoran, kuhu algselt minna tahtsime, oli kinni, siis sellest hoolimata maandusime toredasse kohta. Sõin põrsapraadi ja jõin Leffe'i õlut ja elu oli ilus.
Ka ilmaga vedas. Sadas ainult siis kui olime autos või restoranis. Õhtul väljudes ning parklasse minnes lõhnas kõik nii värskelt ja meile avanev vaade ei vaja vist lisakoomentaare:
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home