Loodus ennekõike, ehk siis kuidas reggaeband avalikult kanepit promos

Linnast tulles pidid Jean-Marc ja Isabelle alguses kinno minema, aga juhtus nii, et võtsime Isabelle'i auto ja sõitsime kõik koos mingisugusele keskkonnateemalisele päevale.
Kell oli juba palju, niiet mingit asjakohast infot ei jagatud, küll aga olid platsis bändid.
Kõigepealt esinesid 12 "tõelist meest". Pooltel särgid seljast ära ja musklised kehad täis tätoveeringud tagusid nad puupulkadega ennastunustavalt plekktünne. Vahepeal keegi röökis ka midasgi mikrofoni. Või siis laulis. Igatahes ülivinge oli. Rütm ja lärm olid paljulubavad.
Kahjuks lõpetasid nad varsti oma show ja edasi kiskus mingisugu akordioni ja kontrabassi ja muu saatel. Isabelle polnud sellest eriti vaimustuses ja niisiis otsustasime hoopis keha kinnitada. Seekordei olnud küll andouillette'i vorstike, aga võileib ajas ikkagi kergelt südame pahaks. Õnneks parandas hea sangria ja asja ja õige pea hakkas mõnus reggaemuusika lava poolt kostma. Oli aeg tagasi pöörduda. Sai palju tantsida ja oli lõbus ning kui kell 10 kogu üritus läbi sai (sest pargi kõrval olevad elanikud tahavad ka öörahu) oli mõnusalt väss peal.
Tõele au andes, sai ka ju terve päev marsitud.