Sitahaisust ja uputusest

Eile oli üks vastik päev. Kõik läks kohe viltu.

Kõik algas juba laupäeva öösel, mil ma hirmväsinult koju jõudsin. Jean-Marc ei ilmutanud jällegi mingit märki oma toas ööbimisest ja nii otsustasingi kräunuva kassi koos kogu nänniga vannituppa kupatada. Juba siis haises ta liivakast üpris vastikult.
Hommikul oli muidugi lehk hingemattev ja ma tõsiselt öökisin seda Jean-Marci tuppa transportides. Päris tükk aega oli veel süda paha.

Loomulikult olid ka kõik pudelid, taldrikud ja klaasid veel reede õhtust laiali. Närvi ajab kui ühtegi puhast asja majast ei leia. Loomulikult pesin nõud suure vihaga ära. Ja siis tuleb Jean-Marc koju ja teeb suuri silmi, et miks sa koristasid, et ma oleks ju ise teinud. Ja-jah, mõni meist vajab puhtaid nõusi, et süüa ka enne kolme päeva ootamist. Mis ma ikka sest ühest taldrikust siis juba pesen..
No anyway, ütlesin talle, et küll ta koristab. Olgu kassikast puhtaks küüritud! Loomulikult ei teinud ta seda. Õnneks aga tuli ka õhtul normaalsel ajal koju ja hais oli ainult tea toas:D

Järgmised seiklused juhtusid kella nelja paiku. Nimelt pesin pesu. Masin oli lõpetanud ja mina tõmbasin hooga ukse lahti. Ja sealt voolas mulle vastu masinatäis vett. Nonii. Esimese hooga ehmatasin päris ära. Äkki lõhkusin masina ära? Äkki rikub see alumise naabri laed ära? Igatahes asusin ruttu ettejuhtuvate käterätikutega asja kuivatama. Põrand ujus mustuses ja kassikarvades. Tõsiselt rõve oli seal vees hulpida.
Lõpuks olin läbimärg ja käed tahtsid väljaväänamisväsimusest otsast kukkuda. Panin pestud asjad oma tuppa kuivama ja siis otsustasin ka põrandakuivatuseks kasutatud rätikud ära pesta. Õnneks enam pesumasinat ise lahti teha ei julgenud. Ootasin hoopis Jean-Marci ära ja õigesti tegin, sest selgus, et H programmi asemel oleks ma pidanud kasutama hoopis A-d ja minu pandud programm ei näinudki ette vee välja laskmist:P