Ennast kiitmast ma ei väsi...

Ma olen lihtsalt niiiii tubli! Poleks iialgi arvanud, et ma nii järjepidev võin olla ja sellise töömahuga hakkama saada. Eestis oli alati kõik piisavalt lihtne selleks, et mitte kuagi oma tegelikest võimetest aimu saada.
Näiteks eile õhtul õppisin ma kella neljast üheteistkümneni kirjandust. Kusjuures ei olnud mingisugust eksamit, arvestust ega tööd. Täiesti tavaliseks tunniks. Homseks on vaja kohustuslik kirjandus läbi saada ja iga peatüki kohta resümee kirjutada. Võin enda üle tõsiselt uhke olla, sest mina olen juba lõpetanud, aga enamus klassikaaslastest pole veel poolel maalgi. Ometigi peaks teoreetiliselt mul asi mitmeid tunde kauem aega võtma.
Kui aega planeerida osata ja väikesed haigused vahele ei sega, on kõik võimalik. Niisiis kui mina hakkama saan, ei saa ka teie kehvemad olla. Tehke ikka kõik oma arvestusd ja bakalaureused ära ning kui väga raske on ning motivatsiooni puudus kummitab, siis mõelge mulle ja lohutage ennast sellega, et mul on niikuinii hullem!:P