WiFist

Kunagi kirjutasin siin oma naabritest, kellel traadita internet on, mis küll paraku salasõnaga ära kaitstud. Eile võtsin siis viimaks julguse kokku ning läksin rääkisin naabrimehega. Tema jutu järgi olevat neil selline ühendus, mis ainult ühte arvutit võrgus välja kannatab. Kui kaks panna, pidi asi lootusetult aeglaseks muutuma. Rahas polevatki küsimus, sest niikuinii töökoht maksab. Jutu lõppedes sain aru, et ta siiski läheb räägib oma naisega läbi, sest päeval nende juures idee poolest keegi internetti ei kasutaks.
Tegelikult on nad ikka parajad naljaninad küll. Tõnenäoliselt ütles naine karmi "ei", aga mees mulle seda tunnistada ei julge. Niisiis, nagu meestele kohane, välditakse teemat. Täna koju tulles põrutas meie uksest kiirkõnnil mööda, kuigi nägi, et uks on lahti ja minagi seal lähedal. Hiljem tal siiski mind vältida ei õnnestunud, sest me mässasime õues rattaga. Viisakad sõnavahetused tema ja ta naisega. Ei teinud nemad sellest juttu, ei puutunud mina teemat. Tõenäoliselt peab ikkagi jagaja majja ostma ning kaabliga oma tuppa neti vedama.