Aeglaselt ja raskelt

Mu taasviibimine siin konnaõgijate juures on kestnud ei rohkem ega vähem kui nädal ja üks päev, ometigi on mul tunne, et möödas on juba üle kuu. Võibolla sellepärast, et selle pisikese aja jooksul olen jõudnud juba nii palju tähtsat teha. Kolimine, kohalik bürokraatia, arstil käik etc.
Eile käisin siis arsti juures. Pärast 1.5 tundi ootamist pääsesin ka jutule. Visiidi eest maksin 20 €, mille haigekassa mulle küll teoreetiliselt kompenseerima peaks. Kâik läks väga asja ette. Arstionu otsustas, et bronhhid tuleb kõigepealt terveks ravida ja siis vaatame põsekoopaga edasi, kuna viimane võib ka allergia tagajärg olla.
Üks piinlik/naljakas seik oli ka. Nimelt küsis arst selle rohu nime, mis mulle Eestis välja kirjutati ning mis ei aidanud. Saades ravimipakendi otsis ta paar minutit arvutist ja siis vaatas mulle üllatunul kombel otsa ja ütles, et niiii vanu antibiootikume ei kirjutata juba enam ammu välja. Järelikult siiski kirjutatakse... arengumaades:P
Onu kirjutas mulle uued rohud, lubades et need erinevad vanadest nagu öö ja päev. Apteegis tabas küll veidi halb üllatus, sest et mul pole veel special kindlustust ja seega pidin 35% rohtudest ikkagi ise maksma, aga see 20€ lisaks mind ei tapa. Tähtis on terveks saada. Siinkohal nõustun Descartesega, kes ütles, et Tervis on kõikide teiste hüvede alus (La santé est la 1ère bien et la fondamental de toutes les autres biens)!