Ma tean, et ma tulen kord jälle!

Asjad said pakitud, kõht head-paremat kodumaist kraami täis söödud ja nüüd ei jäägi enam muud üle kui ka läpakas kotti mahutada ning paariks tunniks suigatada, et siis kell seitse lennujaama minna.
Kuid ma tean, et ma tulen kord jälle. Täpsemalt siis juba aprilli lõpus.
Niisiis, seltsimehed kaasmaalased, ärge laske pead norgu ja püüelgem koos helgema tuleviku poole! Aamen