Célinega Eesimaal

Ettevaatust, pikk jutt (sitt on niikuinii, noh!)

Täna läks Céline ära. Tore, et ta tuli ja veel toredam, et läks. Tegelikult mulle vist ikka eriti ei meeldi külalised. Vähemalt mitte need, kes jäävad 10 päeva ning kelle jaoks on vaja pidevalt mingeid tegevusi välja mõelda. No nädal aega oli meil päris lõbus, aga siis vajus asi ära, sest mina enam ei jaksanud trallida ja Tallinn ja selle lähiümbrus jäid kitsaks kätte. Loomulikult oleks võinud teda ka kuhugi kaugemale vedada, aga auto puudumine, vihmasadu ja eelkõige muidugi laiskus tegid oma töö.

Ühesõnaga, Céline saabus eelmise reede pärastlõunal. Esimene nädalavahetus ei teinud me suurt midagi. Reedel kolasime niisama kohalikus rannas ja põletasime maja Jah, just! Tegelikult põletasime juba põlenud maja, mille varemed kästi ära koristada. Pildil issi, Mikk ja Ain ehk siis tösised töömehed:D
Laupäeval käisime Hüürus Kati sünnipäeval. Anti mõnusat suitsulõhet ja head kringlit, aga peale hea söögi polnud midagi rõõmustavat. See nädalavahetus on vanaema sünna, aga ma pole küll kindel, et nii vähese aja jooksul kaks korda sinna nõmedasse kohta minna tahan.
Ahjaa, üks hea asi veel - seal on tore istumiskiige. Sai vihmapiiskade kiuste jalgu kõigutada;)

Esmaspäeval hakkasime asjalikuks ja kell 11 olime Kanni auto peal ja suvi ja Vormsi terendasid ees. Nendest esimest me just päris kätte ei saanud:D Just sellised näevad välja kohalikud juuli keskel tuulises sadamas:D

Vormsis oli meil vastas vana hea Kanni Lada, millega päris mitu km-t maha sai tiirutatud. Saarele jõudes tegime esmaslt väikese lõunasöögi ja siis läksime kohalike vaatamisväärsustega tutvuma:

Kohalik bensiinijaam:D

Külakiik (ja prantslane röökis nagu ratta peal:D)

Suur roheline allikas ja olematu raviallikas, kuhu me siiski üle soo kõmpisime ja pärast tossudest vett välja väänasime:D









Samal või järgmisel päeval jõudsime üle vaadata ka Vormsi kiriku ja surnuaia. Kõige ägedam koht oligi surnuaed, kus vanade kalmude peal tõsine metsmaasika mets asetses. Kõik ümberringi punetas. Lasimegi heal maitsta. Oma pool tundi vähemalt nosis igaüks haudade peal. Hea ammus pinnas, või nii:D

Vormsi näol on tegu tõsiselt ilusa, aga eelkõige ka väga armsa saarega. Kui sääsed, parmud ja muud putukad välja jätta, siis on tegu ideaalpaigaga.

Ka ringi sõites kohtasime pähiliselt vaid kahte sorti elamisi: mahajäätud varedes maju või väga korras majapidamisi. Need viimased domineerisid. Ilusad rootsipunased majad, püstkojad, tuuleveskid.. Nagu Astrid Lindgreni raamatus;)
Pildil mina ja tuuleveski:D

Vormsi tippsünduseks kujunes aga ikkagi ujumine. Ja mitte igasugune, vaid sadamaujumine. Kailt sai alla hüpatud (igakord kartsin, aga ikkagi hüppasin:D), siis veidi hulbitud (ega see vesi nüüd üle 18 kraadi küll polnud) ja siis mööda raudredelit end üles vinnatud. Vastik redel oli, mingi osa vee all kraapis täiega jalgu ning mitu sinikat sain veel peale kauba.
Aga muidu oli lahe. Ja pärast, kuivad riided seljas soojas autos istudes.. no see tunne noh. Super! Üleni värske. Rüüpad väikese murakalikööri kõrvale ja elu on jälle ilus;)
Väike stiilinäide Célinelt

Muidu tegelesime Vormsis eelkõige kergete alkohoolsete jookide tarbimisega (eelkõige autoroolis), ping-pongi ja nooleviskega. Vahepeal sõime ja käisime ujumas ka. Ja vahtisime telekast Ameerika supermodelle:D
Teisipäeva õhtul suurenes ka meie seltskond. Saabus Mari. Kitarriga. Laulsime pisut, käisime sadamas ujumas ja siis läksime sauna:D Nii umbes 40 kraadiga. Lihtsalt, Kanni sauna on vaja 4 tundi kütta noja me ei jaksanud oodata. Tõeline Tootsi värk, ma ütlen:D
Igatahes oli hommikul sauna rätikut otsima minnes seal tunduvalt soojem kui õhtul:D

Kolmapäeva hommikult tegimegi Kanni, Mari ja Taavetiga (hommikuse praamiga tuli) tadaa ja asusime minekule. Praami peal leidsin veel toredada onu, kes oli nõus meid Haapsalusse transportima ise bussikongis sõites (kohti polnud, noh:D). Jõudsime ühesele bussile ja sõit läks Tallinna!

Edasi tegime väikse turistika kolme päeva jooksul päälinnas. Esimesel õhtul tuiasime vanalinnas ja selle erinevates kohvikutes (Compressor, Chocolaterie, NoKu, Levist Väljas) koos Hannade, Maiksu ja Leenaga. Teisel päeval külastasime Kadriorgu ja Toompeat ja kolmandal päeval veetsime enamuse ajast Raekojaplatsil, kus toimus Baltica folkloorifestival.
Kadriorus sai ka nalja. Nimelt polnud ma päris kindel, kus see presidendiloss ikka täpselt asub. Lõpuks jõudsime roosa majani, aga minu üllatuseks oli seal päris mitu politseiautot. Mõtlesin juba endamisi, et tohhoh, mis eriline kaitse sellele Ilvesele nüüd tehtud on. Lähemal uurimisel selgus, et keegi seisab trepi peal. Veel lähemal uurimisel selgus, et need olid Ilves j Läti uus president Zatlers. Igatahes tegin lehva-lehva Ilvesele ja uurisin Céline'i palvel politseinikult, kuidas lätlane Kadriorgu sai. Et siis kas autoga või lennukiga. Poiss tunnistas ausalt, et ta seekord täpselt ei tea, aga tavaliselt tehakse selliseid trippe ikka lennukiga.
Muidu oli kõik tore, aga vahepeal käis üks ment pahandamas, et rääkigu me vaiksemalt, kaamerad käivad. Polnud just minu süü, et ühel hetkel mind viis hollandlast sisse piiras, uurides, mis toimub ja kes need veel on ja et miks Läti president "see" naine pole:D

Reedel tuli Urmo Tartust ning toimus kollektiivne väljasõit Aini sünnipäevale. Süüa sai halvemini kui tavaliselt, aga vein oli hea ja laulu jätkus kella poole kaheni öösel. Laupäev ja pühapäev sõitsime niisama Klooga ümbruses ringi. Käisime Keila-Joal, Paldiskis, Kloogal ja Lohusalus.
Lohusalus oli ilus mahajäetud muul, väga tugev tuul, vana paat, 5 luike ja lugematu arv muulukaid. Jee, see aasta on tõesti hea marja-aasta.

Ja täna läksid mõlemad ära. Urmo ja Céline siis. Esimene oleks küll võinud jääda, aga mis teha, mõni meist peab tööl ka käima.
Niisiis hakkab nüüd minu puhkus. Kuna see kattub aga ka ema omaga, saabpalju toredaid asju teha.
Homme lähme maale murakale, kolmapäeva õhtul Keila kirikusse Rannapit ja Taavit vaatama ning pühapäeval Laulasmaale Uljast Neitsit kaema. Ülejäänu selgub tegevuse käigus;)

Ahjaa, Vormsis kohtasin ma ka noormeest, kellega ma umbes täpselt kuus aastat tagasi esimest korda suudlesin. Tast oli tõsiselt jube rullnokk sirgunud. Õnneks ta mind ei mäletanud ja häbi ei pidanud väga tundma.
Teisalt, äkki ta ei tahtnudki mind mäletada. Mul on siiani meeles, kuidas me merevees suudlesime ja ma siis ta sõpradele karjusin, et Ristol on kõva:D