Uued tuuled koolis

Uus alanud semester on tekkitanud minust vastakaid tundeid. Ained tunduvad küll palju huvitavamad, aga samas õppejõud jälle tobedamad. Eranditult kehtib see reegel kõigi seminaride juhendajate puhul. Üks tundub täielik boheem, teine ei oska end absoluutselt kehtestada, kolmas on kogenematu ja viimasega tekib tunne, et olen tagasi seitsmendas klassis, kus peab väikeses grupiski olles kätt tõstma ning "Jah, proua", "Ei, proua" ütlema. Ei, ma ei liialda. Ma pidin eile selle uue inglise keele õpetajaga shoki saama. Enamasti annavad meile inglise keelt native speakersid ehk siis inglise keelt oma emakeelena rääkivad inimesed. See kord on meile aga sattunud ligi 50-ne tädi, kes kohe esimesel minutil noomis üht tüdrukult, kes talle vastuseks lihtsalt "jah" ütles, mitte "jah, proua". See intsident ei pannud vist jahmatama mitte ainult mind, vaid kogu gruppi. Oleme ju kõik harjunud, et seminare juhendavad üldjuhul doktorandid, kes meist ehk vaid 5 aastat vanemad on. Vaatasime tähenduslikult üksteisele otsa ja muigasime. Sõpru ta meie tunnist vist just ei saa. Lisaks otsustas ta tavapäraste ettekannete asemel meil semester läbi vaid gramatikaülesandeid teha. Iga kahe nädala tagant tulevad ka sõnadetööd. Jään huviga ootama igatahes! Paraku ei õnnestu mul ka gruppi vahetada, kuna see on kõige tugevam ning nõrgemasse oma väga heade inglise keele hinnetega ma end nihverdada ei saa..
Lisaks nõmedatele seminaride juhendajatele olen ma ka imelikesse gruppidesse sattunud. Sellistesse, kus ma pea kedagi ei tunne. Niisiis juhtuski, et ühes aines pean ettekande tegema ühe poisiga, keda ma veel näinudki pole. Tähtaeg on kahe nädala pärast:D

Õnneks saan ma tõesti oma eelmise semestri saavutatud tulemustega suhteliselt rahulikult tinksuda ning mitte end lolliks tõmmelda. Niisiis võtan esialgu väga rahulikult ja keskendun algavale vaheajale:)