Komandandi tund

Celine’i näol on tegemist tõeliselt toreda inimesega. Lisaks sellele, et me teineteist poolelt sõnalt mõistame, on meil ka alati põnev ning pidev kõhulihaste trenn (naermine, noh) käib. Aga nagu ikka, on kõikidel oma pisikesed vead. Celine nagu ka mitmed teised mu väga head sõbrad, on kunstniku hingega udu, kes kohati maad ega ilma ei jaga. Sellest polekski ju midagi, sest nagu juba öeldud, olen ma varemgi selliste sõpradega oma elu jaganud kui tal ei puuduks kohati lausa fanaatilised vanemad.
Oma 21. eluaasta jooksul elab Celine esimest korda oma korteris ja peab tegelema elus esimest korda igasuguse sellega kaasneva paberimajanduse. Kui mina sain oma esimesed selle kohased ristsed kätte 18. aastaselt, siis teda talutatakse piltlikult nüüdki käekõrval. Mitte, et ta hakkama ei saaks, raudselt saaks, lihtsalt koduperenaisest emal tundub igav olema ja nii siis käibki meie uue korteri pidev sisustamine, asjade ajamine etc etc.
Tegelikult on ju tore kui kellegi emme potid-pannid kööki kohale tarib, ahju ja mikro ostab ning vannituppa vaiba toob, aga asi ei piirdu sellega. Paraku oodatakse ka minupoolset panust. Hoolimata korduvatest selgitustest ei tundu aga mõnele kohale jõudvat, et raha ei kasva endiselt puu otsas ja kui ma ütlen, et mu ei ole raha, et mikrot osta, siis ma ei mõtle seda välja. Sama teema diivaniga. Leppisime omavahel kokku, et ostame odava, 120 eurose diivani. Täna saabus Celine ema ideega, et me peaks ikka selle 300 eurose ostma. Ma küll üritasin ääri-veeri seletada, et mul ei ole raha nii kalli diivani jaoks, aga ma pole kindel, kas see jutt ka kohale jõudis. Selge on ju see, et mina ei võta siit korterist lahkudes peale oma riiete midagi kaasa. Ei hakka keegi meist diivaneid, ahjusid või muid mööbli-ja tarbeesemeid kord Eestisse tassima, niisiis oleks ju ka loogiline, et mina nii palju raha asjade eest välja ei käiks, kuna nad nagu nii minu omaks ei jää.
Kurb on see, et Celinega omavahel same me kõik asjad ilusti räägitud, aga siis saabub ema ja tuleb jälle üks komandandi tund teemal, mida meil veel vaja on. Täna juba otsustati mingisugune laud valamu alla kappi osta. Milleks, jäi mulle arusaamatuks. Samuti saime köögikaalu võrra rikkamaks :D
Kuna Celinel on homme hommikul kool, on mul au ta emaga kahekesi Ikeasse minna. Nalja hakkab saama.. Ei tahaks ju päris tülli ka minna, aga ta võiks ikkagi ise ka aru saada, et see kui temal päevad läbi muud teha pole kui oma tütre korterit sisustada, ei ole minu rahakoti süü ja ma ei pea kõiki neid mõttetusi pooleldi kinni plekkima. Kurat, mul ju tõesti ei ole seda mikroahju või köögikaalu või viite potti vaja! Minu õnneks on Dijon Lyonist siiski kahe tunni tee kaugusel ja lootust on, et väga tihti nad siia ei satu.

Nonii, see eelnev tekst oli kirjutatud paar paeva tagasi. Vahepeal l2ks asi ainult hullemaks.
Tundub, et menopausis vaevlevatel koduperenaistel pole und. Nii siis 2rkaski komandant, kes 88bis meil, kell seitse yles ja hakkas meie pliiti kyyrima. Oh seda 6nnetust aga kui unine Merxs kell yheksa pliiti sisse yritas lylitada, et teed keeta. Nii siis j2imegi elektrist ilma. Nagu tavaks saanud, ei vastanud kinnisvaraagentuur j2rjekordselt meie k6nedele ja nii j2igi see mure hommiku poolikul lahendamata. Selle asemel suundusime hoopis kahekesi Ikeasse, kuna Celine pidi loengusse minema. Minu osava kaardilugemise ja muidu intuitsiooni abil j6udsime kohale suuremate viperusteta ja shoppamine v6is alata. Diivan, mida ta osta tahtis, oli aga otsa saanud ja nyyd 6imegi koju 200 eurot maksva v2ikese musta diivani. V2hemalt lahti k2ib ta normaalselt ja kaks inimest mahub sinna vabalt magama, niiet p6randale kedagi ei pane kui keegi peaks kylla tulema. 6nneks asi v2ga hulluks ei l2inudki ja m6ttetuid asju v2ga me ei ostnud. Kodus, endiselt elektrita, hakkasime m88blit kokku panema. Nagu kiuste oli diivanlaua yks kruvi k6ver ja dselle t6ttu j2i yks jalg panemata. Celine'i emal 6nnestus aga diivani kokkupanemise l6ppfaasis kogu asjandus yldse 2ra l6hkuda. Onneks mul hakkas kool ja minust ta sinna ilma elektrita katkise diivaniga maha j2i. Pidi kindlustusele helistama ja siis Ikeasse tagasi s6eluma. Ohtul koju tulles olid m6lemad asjad korras.
Mul oli tast tegelikult p2ris kahju kui ta yhest linna otsast teise pidi s6itma ja elektrikke ootama jne, aga noh.. nagu kunagi keegi tark inimene ytles, on kohati aktiivsus t6esti p88rdv6rdelises seoses lollusega :P J ano t6esti, mitte keegi ei palunud tal seda niigi puhast pliiti hommikul pesema hakata ja sinna vett sisse ajada.
Komandandi tund muidugi j2tkus. N2iteks 6petati mind n6usid pesema, sest ma alustasin nugadest-kahvlitest ja mitte taldrikutest :P

Onneks nyyd on 6hk puhas ja peale igap2evaste k6nede Celinele pole tast paari p2eva jooksul kuulda olnud. Raha ma ka l6ppkokkuv6ttes ei diivani, ei ahjude eest ei maksnud, niiet see hala siin on juba iganenud :D