esmaspäev, september 28, 2009

Ladies in black ehk kuidas Merxs ja Celine neljapäeva õhtut veetsid


Neljapäeva õhtul pärast oma killer-koolipäeva 10st 9ni, jõudsin napilt kodus asjad maha panna ja veidi süüa. Nimelt oli toimumas IEP integratsiooniõhtu "must (vanad olijad) ja valge (uued)", kuhu Celine mingi hinna eest üksi minna ei tahtnud ja mind kaasa tiris. Otsustasime ruttu, et päris kaine peaga sinna ometigi minna ei saa ja nii siis tühjendasimegi 15-minuti jooksul pudeli veini toidu kõrvale. Natuke jäi järele ka, aga sellest polnud midagi, sest ka metroos peab ju midagi jooma :D Road 66's maksis sangria erandkorras vaid 2,50 ja ma arvan, et üks neli-viis tükki meid neid ka ära jõime. Rahvast oli palju ja enamik minust nooremaid ning tee, mis sa teed, mulle ikka ei meeldi 18-aastastega koos pidutseda :D Pärast 15-minutilist piinarikast tantsu teise aasta majandustudeninga, kes oli sama pikk kui mina ja minust kolm aastat noorem ning kes muga järjekindlalt homseks õhtuks ja järgnevaks nädalaks plaane tegi, otsustasin Celine kaasa tõmmata ja baari juurde vehkat teha. Seal, oh üllatust, ootas mind ees Ariane - tüdruk, kellega neli aastat tagasi midagi sõbrasarnast olin. No olgu, sõber oli ta pigem siiski by default, aga ikkagi, oma endist klassiõde Montpellierist, kellest ma aastaid midagi kuulnud polnud, Lyonis peol kohata oli piisaval sürr. Tuleb välja, et ta on Celine'i uus kursakaaslane :P
Mida rohkem ma selles umbses pubekaid täis klubis viibisin, seda enam see mulle kõik vastu hakkas. Õnneks oli Celine minuga päri ja nii me üle jõe Wallace'sse jooksimegi. Juba uksel põrkasin kokku Marco ja ta sõbra Warwickiga. Nendega jõimegi õlut, kuni baari sulgemiseni. Selleks ajaks olime aga vähemalt mina ja Celine juba väga heas meeleolus ning Celine isegi oma järgmise päeva hommikuse loengu (kell 8!) ära unustanud. Järgnes hoopis meeleolukas kõnnak meie poole, millele meil julgelt üle 40-minuti kulus. Kuna meil peale siidri midagi kodus polnud, siis tegimegi sellele otsa peale ja kuigi mehed end juba üpris koduselt tundsid, tõstime nad siiski kell 4 hommikul välja. Koomiline oli vaadata, kuidas kaks keskealist svipsis meest kogu hingest linna rattasüsteemile pihta üritavad saada:P

1 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

vaga huvitav, aitah

3:34 AM, detsember 15, 2009  

Postita kommentaar

<< Home