Itaallastest

Nii kaua kui mina siin pesitsenud olen, on meie juures iga õhtu kolm itaallast käinud. Üldiselt on nad toredad: teevad süüa, toovad veini ja ajavad isegi päris normaset juttu, kuid eile pööras üks neist, kaheksa aastat Londonis elanud Marco, päris ära. Vingus kõige üle nagu mõni eit, räuskas ja rääkis pidevalt enesele vastu.
Pidime õhtul kõik Rockcafesse minema, kuid sinna jõudmiseni kulus mitu tundi ja palju närvirakke.
Alustuseks otsustas Marco kõikidele mustanahalistele vastutulijatele "nigger" näkku karjuda. Päriselt ka, häbi oli. Enamus vaatas teda kaastundliku pilguga, mis ütles: "Teadagi, purjus turistid; meri põlvini."
Edasi keeldus ta meiega djembe kontserti kuulamast, põhjendades selda sellega, et me oleme Europas ja ei pea fucking neegrite pille taluma.
Gabriele ja Alessandro olid kuskilt mingid tibid sebinud ja Marco teatas selges inglise keeles, et tema nende libudega kül ühte kohta tantsima ei lähe ja jalutas üleüldse ära. Selliseid ärajalutamiseid oli õhtu jooksul vähemalt viis. Ja see, kuidas nad omavahel karjusid ja tülitsesid tänaval.. Pean vist sinkohal oma kallist isa tsiteerima: "See on VIIMANE kord, kui ma TEIEGA kuhugi lähen!!!" Kui neli vihast itaallast üksteisele kõrri kargavad, ei soovita ma seal läheduses olla.
Huvitav, mis tujus nad täna kõik on? Küllap õhtu annab arutlust:P