Eestil pole enam Presidenti

Veidi enne kella kümmet hommikul saatis Urmo mulle sõnumi, et Meie Kõigi Aegade Parim President, see, tänu kellele on Eesti iseseisev riik ja EU ning NATO liige, on surnud. Kahe minuti pärast ütles mulle sama asja ka Patrick. Prantsuse delfi oli Lennartile pühendanud tähtsa artikli.
Üldiselt ei olnud uudis tema surmast kuigi üllatav. Lennarti poeg pihtis mu isale, et kui Lennu aasta 2006 ära näeb, on isegi hästi. Nüüd ta siis läkski ja jättis Eesti rahva piltlikult väljendudes ilma isata. Härra President oli kahtlemata isik, kellel eetika ning väärtushinnangud paigas. Ka julges ta alati sõna võtta ning konkreetsed Eesti poliitilised läbikukkumised hukka mõista.
Minul on õnne olnud ka selle suurepärase mehega päriselt intiimsemas keskkonnas mõned korrad kohtuda. Olin vist 13, kui tähistasime perega jaanipäeva ning võidupüha Presidendi poja juures. Kohale tuli ka tollane President ise koos naise, lapse , koera, autojuhtide ja ihukaitsjatega. Kuna President jäi hiljaks, oli ülejäänud seltskond juba piisavalt ülendatud meeleolus. Kui tähtsad isikud kohale jõudsid, siis toimus küll hetkeline akadeemiline kainenemine, kuid kui Lennu oli kõik kohalolijad (meid oli vast 20 ringis) läbi kätelnud ning ise kangema kraami järele haaras, muutus kõik endiseks. Õhtu lõpuks mängisin mina koos presidendi tütre ja Mart Meri pojaga jalgpalli:P
Järgmisel päeval viibisime Tõrvas. Oli pidulik lõunasöök kui presidendil helises telefon. Mind kummastas tookord see, kuidas ta pea tund aega telefonis saksa keelt rääkis.. nii tark mees! Meeles on ka, et presidendil oli kombeks väga vaiksel häälel rääkida, kuid õnnetuseks on tema minijal väga kehv kõrvakuulmine ja vaesel Annelil jäid pooled jutud kuulmata:P Ka oli president ning tema proua kõvad suitsetajad ning millegi pärast eelistas President sõita üksi oma autos ning teises autos sõitsid naine, laps ja koer.
Minu kui 13-aastase tirtsu jaoks oli presidendi kätlemine ning isegi paari sõna vahetamine väga uhke. Tuulega (presidendi tütar) sain ka juttu aetud ning mäletan, et küsisin suusoojaks, kust ta nii ilusa käevõru ostis. Tuule vastas, et isa Jaapanist tõi:P
Ja nüüd on see tore papi läinud.. Le President est mort, vive le President!