Juhtub ka nii

Pühapäeva õhtul Place de la Comediel Terjet ja ta kaugelt saabunud sõpra oodates olin enesega igati rahul. Olin kenasti riides ja päevitunud. Jalgratast lukku panema asudes sõitsin aga ühe resti peale, kust puhus väga tugev tuul. Ja just nii juhtuski, et mu seelik keset rahvast täis peaplatsi nii kolm korda üle pea lendas:P Sellele järgnes kohe paar kohtingukutset:P Naljakam neist kõlas järgmiselt:
- "Kas me kohtusime eelmine kord?"
- "Kus?" (ise mõtlen hirmuga vahupeole ja sellele eelnenule, kus sai igasugustega juttu aetud ilma et hommikul mäletanuks)
- "Paul Valery's" (humanitaarülikool)
- "Ei!" (kergendatult)
- "Kus sa siis õpid?"
- "Joffre's"
- "Aga kas ma tohin sind praegu kohvile kutsuda?"
- "Mul juba on üks kohtumine täna õhtul."
- "Aga järgmine kord?"
- "Jah, järgmine kord kui me Paul Valery's näeme" :P
..Ütlesin ma kelmikalt ja lahkusin:P

Õnneks saabusid varsti Terje ja JM ning restoraniotsingud võisid alata.
Kaunil sumedal pühapäeva õhtul pole aga sugugi kerge mõnd vaba lauda taskukohase hinnaga söögikoha terrassil leida. Tunniga saime siiski hakkama ja söök oli igati hinna vääriline:)
Tore suveõhtu ühesõnaga kui mõningad pisikesed punastama panevad detailid välja arvata :P