Gay Pride'st Montpellieri moodi

Kõik algas sellest, et Terje va aktivist ei lasknud mul kodus kõhtu valutada ja ma olin sunnitud viina ümber villima ja päiksest kuumaks köetud linna sukelduma, et.. jah just, homoparaadile minna :P
Koksid kokku segatud ja kirju sall puusade ümber seotud ning massi sulandumine võis alata. Massi? Nojah, see on vist vale sõna, sest transvestiitide pehmelt öeldes väljakutsuv välimus ning oma kaaslasel kätt püksis hoidev ringi jalutamine ei olnud seekord tabu.
Päike paistis, kokteil hakkas pähe ning välkuvad kannikad ja võrksukasäärde surutud tillid ei tekitanud enam emotsioone.



Comediel sai ametlikult paraad läbi, aga meie seiklused sootuks mitte. Lihtsalt purskkaevu serval istudes jõudsid meieni mitmed sündmused.

Kohtasime kommionu, kes tahtis meist pilti teha. Siis tahtis, et temast pilti tehakse ja kõige lõpuks pakkus kommi ka. Maailm on endiselt üks ohtlik koht!
Ahjaa, Olav Ehalat nägime ka. Või vähemalt üht väga tema moodi meest. Vaeseke kohkus vist päris ära, kui me Terjega üle platsi naeru lagistasime ja teda vahtisime:P
Kohvikus pissil käidud, läksime tänavale tantsima. No ei ole tecno minu muusika ja eksamiteks oli vaja õppida niiet seadsin rattanina kodu poole, aga.. Õppimisest pole hetkeni vee midagi välja tulnud, sest kõigepealt tuli end kaineks magada:P