Maailma väiksusest

Tähistastasime eile klassikaaslastega kooli lõppu ning olesklesime St Rocki kirikutrepil saatjaks mitmed alkoholid, trummid ja kitarrid.
Mingi hetk hüppas mulle juurde üks esmapilgul tundmatu tüdruk ja küsis kas ma olen Eestist. Vaatasin talle üllatunult otsa.. ja midagi hakkas koitma :P Jah, kunagi 5 aastat tagasi olime me Annikaga käinud Kesk - Prantsusmaal mingis laagris. Adele oli ka sealt :P
Täiesti uskumatu, et me nüüd samas linnas elame ja tema parim sõbranna oli minu klassiõde :P
Vahetasime numbrid ja lubasime kokku saada ning koos selle laagri pilte vaadata.

Loo moraal on, et sittagi pole muutunud (mind silmas pidades, kui ma ka 14-aastaselt samasugune välja nägin kui praegu):P

PS: Ma tahaksin õnne soovida ja nö avalikult tervitada oma kõige-kõige kallimat, kes täna 23-aastat vanaks saab! :)
Kestvad ovatsioonid!