Kolmas päev
Hommikul ärkasin kellegi kohutava norskamise peale. Kell oli pool kümme ja Moises koju jõudnud ning tudus voodi teises servas.
Käisin dushi all ja ajasime taanlase üles. Jälle oli meil teda vaja, sest bussipeatuse asukohast polnud meil aimugi, aga sisse on ju vaja saada.. linna siis :)
Haarasime pagariärist võileivad ja varsti olimegi Barcelonas. Siin kohal soovitaksin kõigil vähegi klaustrofoobikutel vältida metroo vahetamist jaamas nimega Passeig de Gracia. Seal on maailma kõige madalam, umbsem ja lõputu tunnel. Mina, kellel muidu erilisi selle teemalisi vaegusi ei esine, kattusin igatahes üleni külma higiga ja peaaegu jooksin välja. Kell 12 pidime kohtuma Catalunyal juba Heleriga. Jõudsime 12.30. C'est la vie. Barcelona maapealne liiklus on paras kaos.
Hanna pidi samal päeval Eestisse tagasi lendama ja niisiis tegime kuni selleni aega parajaks - kingapoed ja jäätis.
Tegime lehva-lehva ning jalutasime Heleriga mööda kaunist vanalinna, käisime turul head-paremat maitsmas ning istusime baaris. Kahjuks oli non-stop ringiuitamine oma jälje jätnud ja ma ei suutnud isegi poodides käia. Jalutasin veel veidi üksi gooti linnaosas, kus ohtralt antiikpoode. Mõte läks õkva isale, kes seal raudselt päevi oleks veetnud:P Ka maskipood avaldas muljet.
Kõht oli tühi ja otsustasin viimase päeva puhul suurema väljamineku kasuks ning läksin korraliku baari tapasid sööma. Nojah, see asi läks mul üllatuslikult 16 € maksma. Eelmine kord peaaegu kõige nooblimas tapa restos läks 13 € ja siis sõin ma tunduvalt rohkem.. Kohad võivad väga petlikud olla. Asjale lisas ka vürtsi sama kohviku WC-sse kinni jäämine. Nimelt tõmbasin ukse enne kinni kui märkasin, et link puudub :D Õnneks eriti närvi ei jõudnud ma minna, sest juba paari minuti pärast läks sealt keegi mööda ja avas minu karjumise peale ukse :P
Pärast kogu seda altminekut otsustasin uutest seiklustest hoiduda ja istusin selle asemel Catalunya peaplatsil, lugesin raamatut ja jälgisin inimesi. Peter saabus ka poolteist tundi hiljem ning päevase bussipeatuse otsingud võisid alata :P Tänu minu ratsionaalsusele ja tähelepanelikkusele ei võtnud see õnneks eriti kaua aega. Küll aga jõudsin ma närvi minna sellest, et Peter, kes lubas minna korra nurga taha võileiba ostma minna, jõudis tagasi 40 minutit hiljem ehk 5 minutit enne viimase bussi väljasõitu.
Käisin dushi all ja ajasime taanlase üles. Jälle oli meil teda vaja, sest bussipeatuse asukohast polnud meil aimugi, aga sisse on ju vaja saada.. linna siis :)
Haarasime pagariärist võileivad ja varsti olimegi Barcelonas. Siin kohal soovitaksin kõigil vähegi klaustrofoobikutel vältida metroo vahetamist jaamas nimega Passeig de Gracia. Seal on maailma kõige madalam, umbsem ja lõputu tunnel. Mina, kellel muidu erilisi selle teemalisi vaegusi ei esine, kattusin igatahes üleni külma higiga ja peaaegu jooksin välja. Kell 12 pidime kohtuma Catalunyal juba Heleriga. Jõudsime 12.30. C'est la vie. Barcelona maapealne liiklus on paras kaos.
Hanna pidi samal päeval Eestisse tagasi lendama ja niisiis tegime kuni selleni aega parajaks - kingapoed ja jäätis.
Tegime lehva-lehva ning jalutasime Heleriga mööda kaunist vanalinna, käisime turul head-paremat maitsmas ning istusime baaris. Kahjuks oli non-stop ringiuitamine oma jälje jätnud ja ma ei suutnud isegi poodides käia. Jalutasin veel veidi üksi gooti linnaosas, kus ohtralt antiikpoode. Mõte läks õkva isale, kes seal raudselt päevi oleks veetnud:P Ka maskipood avaldas muljet.
Kõht oli tühi ja otsustasin viimase päeva puhul suurema väljamineku kasuks ning läksin korraliku baari tapasid sööma. Nojah, see asi läks mul üllatuslikult 16 € maksma. Eelmine kord peaaegu kõige nooblimas tapa restos läks 13 € ja siis sõin ma tunduvalt rohkem.. Kohad võivad väga petlikud olla. Asjale lisas ka vürtsi sama kohviku WC-sse kinni jäämine. Nimelt tõmbasin ukse enne kinni kui märkasin, et link puudub :D Õnneks eriti närvi ei jõudnud ma minna, sest juba paari minuti pärast läks sealt keegi mööda ja avas minu karjumise peale ukse :P
Pärast kogu seda altminekut otsustasin uutest seiklustest hoiduda ja istusin selle asemel Catalunya peaplatsil, lugesin raamatut ja jälgisin inimesi. Peter saabus ka poolteist tundi hiljem ning päevase bussipeatuse otsingud võisid alata :P Tänu minu ratsionaalsusele ja tähelepanelikkusele ei võtnud see õnneks eriti kaua aega. Küll aga jõudsin ma närvi minna sellest, et Peter, kes lubas minna korra nurga taha võileiba ostma minna, jõudis tagasi 40 minutit hiljem ehk 5 minutit enne viimase bussi väljasõitu.
posted by merxs at 1:45:00 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home