Naine nagu Sina - Merxs
Moises jäi 40 minutit hiljaks. Kui Eestis ma isegi akadeemilist 15-minutit ei taha aksepteerida, siis lõunas on see kohustus. Olgu, saab andeks, ta oli autoga ja Barcelona liiklus tipptunnil on midagi muud kui meie armsas Tallinnas.
Moises on 34-aastane Panamast pärit mees, kes on elanud peale Panama veel ka Venemaal, Inglismaal ja Hispaanias. Parajalt ekstravagantne kuju, kes julgeb kohati eriliselt riides käia (kärtsroosa) ja on ilmselge Vormel 1 ja eriti McLaren Mercedese fänn. Meile tuli ta vastu igatahes McLareni temaatilise T-särgi, pükste, nokamütsi, seljakoti, vöö ja kellaga. (Aluspüksid võis ka vabalt samalt tootjalt olla, aga neid me kahjuks/õnneks ei näinud :P) Tema lai silmaring ning pidev naeratus ja heatujuline hoiak süstisid ka meie muserdatud meeltesse (reisist väsinud ja muidu omavahel raksus) positiivse noodi. Hea oli mööda Barcelona vanalinna autoni jalutada, kompsud sisse visata (tõsi, minu seljakott koosnes küll ainult kahest pluusist, pusast, sallist, aluspesust, sokkidest, ujumisriietest, pisikesest käekotist, huuleläikest, fotokast, raamatust, Vana Tallinnast, rahakotist ja mobiiltelefonist - seljakott ei saanud isegi täis)ning edasi minna, et kohtuda ühe saksa tüdrukuga.
Daeda oli pärit Bosniast, aga elanud terve elu Berliinis. Enda väidete kohaselt on tal katalaani hing ning Barcelona on just see ainus ja õige koht tema jaoks. Võtsime poest sangria ning asutasime endid pargi poole, kus rahus juua ja juttu rääkida. Mingi hetk lasi Daeda jalga ning meie suundusime kebabi, et väike toit haarata ja siis vanas heas magamiskohas sellel hea maitsta lasta. Ei heidutanud, suure autotee kõrval pissiv korralik vanadaam ega selja taga ringi sibav rott (Hanna arvas, et orav) :P
Sagria maitses hästi, kebab samuti ja meeleolu muudkui tõusis.
Mingi hetk tundis Moies huvi mu särgi kohta. Sain kunagi kuskilt tuttava käest ajakirja Anne särgi (ilus must liibukas, ainult vasaku rinna peal on pisike kiri: Naine nagu Sina - Anne). Eestis ma seda ei kandnud, aga kuna särk on hea ja siin sellest keegi niikuinii aru ei saa, siis kulutan mõnuga. Loomulikult pidin ma talle selle lause tõlkima ning edasi järgnes vestlus teemal "Naised", mis kulmineerus videoga, kus Moises deklameerib soravas eesti keeles: "Naine nagu Sina - Merxs!" Naer.
Reisiväsimus kontides, suundusime südaöö paiku Moisese elupaika, mis asub umbes 20 km Barcelonast väljas pisikeses töölislinnas nimega Santa Perpetua.
Hanna oli pidur ja läks magama, mina aga koukisin koti põhjast Vana Tallinna, Moises tõi Sprite'i ja jää ning seadsime end mõnusalt rõdul sisse. Jõime ja naersime ja rääkisime. Selgus, et tegemist on olnud paraja gigologa, kes alles mõni kuu tagasi teist korda lahutas ning on kahe lapse isa (üks Panamal, teine siin Barcelonas ja vaid 7-kuune (sic!). Kella märkasime alles poole kuue paiku hommikul kui mul enam kuidagi silmad lahti ei püsinud.
Küsija suu pihta küll ei lööda, aga keelduda võib ikka. Niisiis ühes voodis me siiski ei maganud:P
Minu jaoks sai elutoa pisike diivan (Hanna oli vaba toa koos voodiga juba 5 tundi tagasi hõivanud).
Moises on 34-aastane Panamast pärit mees, kes on elanud peale Panama veel ka Venemaal, Inglismaal ja Hispaanias. Parajalt ekstravagantne kuju, kes julgeb kohati eriliselt riides käia (kärtsroosa) ja on ilmselge Vormel 1 ja eriti McLaren Mercedese fänn. Meile tuli ta vastu igatahes McLareni temaatilise T-särgi, pükste, nokamütsi, seljakoti, vöö ja kellaga. (Aluspüksid võis ka vabalt samalt tootjalt olla, aga neid me kahjuks/õnneks ei näinud :P) Tema lai silmaring ning pidev naeratus ja heatujuline hoiak süstisid ka meie muserdatud meeltesse (reisist väsinud ja muidu omavahel raksus) positiivse noodi. Hea oli mööda Barcelona vanalinna autoni jalutada, kompsud sisse visata (tõsi, minu seljakott koosnes küll ainult kahest pluusist, pusast, sallist, aluspesust, sokkidest, ujumisriietest, pisikesest käekotist, huuleläikest, fotokast, raamatust, Vana Tallinnast, rahakotist ja mobiiltelefonist - seljakott ei saanud isegi täis)ning edasi minna, et kohtuda ühe saksa tüdrukuga.
Daeda oli pärit Bosniast, aga elanud terve elu Berliinis. Enda väidete kohaselt on tal katalaani hing ning Barcelona on just see ainus ja õige koht tema jaoks. Võtsime poest sangria ning asutasime endid pargi poole, kus rahus juua ja juttu rääkida. Mingi hetk lasi Daeda jalga ning meie suundusime kebabi, et väike toit haarata ja siis vanas heas magamiskohas sellel hea maitsta lasta. Ei heidutanud, suure autotee kõrval pissiv korralik vanadaam ega selja taga ringi sibav rott (Hanna arvas, et orav) :P
Sagria maitses hästi, kebab samuti ja meeleolu muudkui tõusis.
Mingi hetk tundis Moies huvi mu särgi kohta. Sain kunagi kuskilt tuttava käest ajakirja Anne särgi (ilus must liibukas, ainult vasaku rinna peal on pisike kiri: Naine nagu Sina - Anne). Eestis ma seda ei kandnud, aga kuna särk on hea ja siin sellest keegi niikuinii aru ei saa, siis kulutan mõnuga. Loomulikult pidin ma talle selle lause tõlkima ning edasi järgnes vestlus teemal "Naised", mis kulmineerus videoga, kus Moises deklameerib soravas eesti keeles: "Naine nagu Sina - Merxs!" Naer.
Reisiväsimus kontides, suundusime südaöö paiku Moisese elupaika, mis asub umbes 20 km Barcelonast väljas pisikeses töölislinnas nimega Santa Perpetua.
Hanna oli pidur ja läks magama, mina aga koukisin koti põhjast Vana Tallinna, Moises tõi Sprite'i ja jää ning seadsime end mõnusalt rõdul sisse. Jõime ja naersime ja rääkisime. Selgus, et tegemist on olnud paraja gigologa, kes alles mõni kuu tagasi teist korda lahutas ning on kahe lapse isa (üks Panamal, teine siin Barcelonas ja vaid 7-kuune (sic!). Kella märkasime alles poole kuue paiku hommikul kui mul enam kuidagi silmad lahti ei püsinud.
Küsija suu pihta küll ei lööda, aga keelduda võib ikka. Niisiis ühes voodis me siiski ei maganud:P
Minu jaoks sai elutoa pisike diivan (Hanna oli vaba toa koos voodiga juba 5 tundi tagasi hõivanud).
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home