Klaver tuleb külla
Pärast murakalkäiku ja kosutavat Viitna järves ujumist asusime Tallinna poole. Kell 8 pidi Keila kirikus algama Rannapi kontsert.
Olime tublid ja jõudsime veidi pärast seitset kohale.. ja saime kreepsu. Saba lookles juba kirikuaiast välja.
Võtsime siis järjekorda ja ootasime. Esialgu ei lastud kedagi sisse. Siis hakkas rahvas liikuma. Mõistsin kohe, et niimoodi oodates saame heal juhul kõige kehvemad istekohad või seisama üldse püsti, niisiis trügisime:D Sellest hoolimata polnud kohad kiita, aga vähemalt meil olid lubatud istekohad. Mitte nii nagu enamusel.
Kuradi piletilevi, ma ütlen. Välja müüdi umbes 4-5 kirikutäit pileteid, kuigi reaalseid kontserte toimus kaks. Nemad teenivad kasu, tagasihoidlik Eesti rahvas ei tõsta kisa ja nii see jälle läheb. Korralduse kvaliteet oli alla igasugust arvestust ja paratamatult häirib see ka muusikalist poolt.
Hea küll, noored inimesed seisavad, aga vanad.. Minu kõrval seisis püsti üks vanem tädi (no nii 60-ne). Kohe näha, et pruun maatädi, kes harjunud aiamaal rügama ja nüüd dresside asemel vanad korralikud riided selga tõmmanud. Tema tõenäoliselt ei käi igal nädalal kontserditel. Tõenäoliselt ei saa ta oma linnakesest muidu väljagi. Ja nüüd peab see tädi püsti seisma. Pool kontserti põdesin ja tundsin end halvasti. Ei tahtnud ma ju iseigi väga klaverimuusikat rahvamassi sees kokku pressituna nautida. Pealegi istusid ümberringi päris mitmed noormehed. Ei midagi. Ühel hetkel tõusin ikkagi püsti ja lasin tädi istuma.
Teist kontserdipoolt sain juba ka nautida. Süümepiinu polnud ja ka viha kogu korralduse üle hakkas lahtuma. Ruja laule sai isegi kaasa ümisetud. Kahjuks läks minu jaoks aga pea täielikult kaduma Rannapi klaverimuusika. Tahaks kohe uuesti kuulata, sest kava oli ju hea.
Muusikalise poolega võib rahule jääda:Rannap on vägev pianist ja noorhärra Peterson ei kõiguta küll Alendri positsiooni, aga Ruja laulud tulevad tal hästi välja.
Aga see kuradi Piletilevi.. Ma olen küll liberaalne inimene ja leian, et õigus palju raha teenida ei ole kriminaalne, aga kultuuri puhul ei tohi siis ka kvaliteet kannatada. See kuradi piletifirma vilistab kõigile: esinejatele, sest need pidid järjest kaks kontserti tegema peaaegu ilma ette teatamata; pealtvaatajatele, kes olid kui lauta aetud lambad ja passisid üksteise otsas. Krt, inimesed on end üles löönud ja valmistunud selleks, et saavad toolil istuda, mitte murul karelda. Katsu sa siis poolteisttundi tikkkontsadel ühe koha peal seista ja mitte liigutada (liigutamiseks ei ole lihtsalt ruumi).
Kui mina oleks seisma pidanud, kuigi mulle on istekoht müüdud ja ma olen tund aega enne algust kohale tulnud, siis ma oleks küll suurt lamenti löönud. Teised eestlased seda miskipärast ei tee. Ja kuni keegi ei protesti, siis ei muutugi midagi.
Üks positiivne asi ka. Tavaliselt hakkab kirikus külm. Seekord seda ohtu ei olnud:D
Olime tublid ja jõudsime veidi pärast seitset kohale.. ja saime kreepsu. Saba lookles juba kirikuaiast välja.
Võtsime siis järjekorda ja ootasime. Esialgu ei lastud kedagi sisse. Siis hakkas rahvas liikuma. Mõistsin kohe, et niimoodi oodates saame heal juhul kõige kehvemad istekohad või seisama üldse püsti, niisiis trügisime:D Sellest hoolimata polnud kohad kiita, aga vähemalt meil olid lubatud istekohad. Mitte nii nagu enamusel.
Kuradi piletilevi, ma ütlen. Välja müüdi umbes 4-5 kirikutäit pileteid, kuigi reaalseid kontserte toimus kaks. Nemad teenivad kasu, tagasihoidlik Eesti rahvas ei tõsta kisa ja nii see jälle läheb. Korralduse kvaliteet oli alla igasugust arvestust ja paratamatult häirib see ka muusikalist poolt.
Hea küll, noored inimesed seisavad, aga vanad.. Minu kõrval seisis püsti üks vanem tädi (no nii 60-ne). Kohe näha, et pruun maatädi, kes harjunud aiamaal rügama ja nüüd dresside asemel vanad korralikud riided selga tõmmanud. Tema tõenäoliselt ei käi igal nädalal kontserditel. Tõenäoliselt ei saa ta oma linnakesest muidu väljagi. Ja nüüd peab see tädi püsti seisma. Pool kontserti põdesin ja tundsin end halvasti. Ei tahtnud ma ju iseigi väga klaverimuusikat rahvamassi sees kokku pressituna nautida. Pealegi istusid ümberringi päris mitmed noormehed. Ei midagi. Ühel hetkel tõusin ikkagi püsti ja lasin tädi istuma.
Teist kontserdipoolt sain juba ka nautida. Süümepiinu polnud ja ka viha kogu korralduse üle hakkas lahtuma. Ruja laule sai isegi kaasa ümisetud. Kahjuks läks minu jaoks aga pea täielikult kaduma Rannapi klaverimuusika. Tahaks kohe uuesti kuulata, sest kava oli ju hea.
Muusikalise poolega võib rahule jääda:Rannap on vägev pianist ja noorhärra Peterson ei kõiguta küll Alendri positsiooni, aga Ruja laulud tulevad tal hästi välja.
Aga see kuradi Piletilevi.. Ma olen küll liberaalne inimene ja leian, et õigus palju raha teenida ei ole kriminaalne, aga kultuuri puhul ei tohi siis ka kvaliteet kannatada. See kuradi piletifirma vilistab kõigile: esinejatele, sest need pidid järjest kaks kontserti tegema peaaegu ilma ette teatamata; pealtvaatajatele, kes olid kui lauta aetud lambad ja passisid üksteise otsas. Krt, inimesed on end üles löönud ja valmistunud selleks, et saavad toolil istuda, mitte murul karelda. Katsu sa siis poolteisttundi tikkkontsadel ühe koha peal seista ja mitte liigutada (liigutamiseks ei ole lihtsalt ruumi).
Kui mina oleks seisma pidanud, kuigi mulle on istekoht müüdud ja ma olen tund aega enne algust kohale tulnud, siis ma oleks küll suurt lamenti löönud. Teised eestlased seda miskipärast ei tee. Ja kuni keegi ei protesti, siis ei muutugi midagi.
Üks positiivne asi ka. Tavaliselt hakkab kirikus külm. Seekord seda ohtu ei olnud:D
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home