Folk 2007 - esimene päev
Selle aastane folk oli regilaulu teemaline. Tegelikult, kui kinniseid (eraldi raha eest) kontserte mitte külastada, ei saa sellest küll õieti aru. Iga kollektiiv üritas 1-2 järelelaulmisega lugu teha, aga muidu oli ikka kõigil oma rida. Ja jumal tänatud. Neli päeva puhast regilaulu oleks vist ikka paras ajukamm.
Nagu eelmisest postitusest teada, lubati mulle folgipass ning neljapäeva keskpäeval pidime Papajevi ja Evuga teele asuma. Kell 10 helistasin Papajevile. Tal oli raske õhtu. Selge, magame 12-ni ja siis räägime edasi. Lõpuks startisime Kaupsi eest Mõigu bussiga veits enne nelja.
Tartu mnt äärde kõmpides tabas meid ebameeldiv üllatus. Meie ees oli veel umbes 6-9 hääletajapaari ning meie olime endiselt kolmekesi. Not too much hope, indeed. Üldiselt aga keegi ei põdenud, vaid võtsime asja optimistlikult. Lõppude-lõpuks olime ka valmis kõik üksikult hääletama, peaasi et kohale jõuaks.
Saime nii 15-20 minutit pöialt viibutada kui peatus uhke Audi, mille sees kena asjalik mees. Temagi oli teel Folgile. Ihaaa!! Ütles, et peatus just meie ees, sest olime kolmekesi jatema üksi autos. Et nii on nagu kodaniku kohustus täidetud, sõiduk täis ja rohkem rahvast peale ei pea võtma:P
Tüüp oli väga asjalik, palju näinud, palju kuulnud ning juttu jätkus terve tee. Lõpuks viidigi meid otse meie folgimaja ette (eelmine aasta vedas meil Papajeviga sama moodi) ja pakuti isegi korkide sisse lülitamist. Sellega lubasime siiski ise hakkama saada (saime ka!).
Kuna majaomanik viibis selle folgi ajal välismaal oli Papajev vastutav isik ja võtmete omaja. Mis tähendas, et me jõudsime esimestena ja saime endale.. VOODID!
Eelmiste aastate kogemuste põhjal otsustasime teisele korrusele kolida, sest sinnani enamasti majas asuva kuivkäimla hingemattev hais ei ulatu. Niisiis oli vaja voodid üles tassida. Higi voolas ja aega läks, aga asi sai tehtud.
Selleks ajaks oli kõht juba parajalt tühjaks läinud ning suundusime Suurde Venda pelmeene ja jäätist sööma. Folk küll käis, aga tänavatel liikus rahvast siiski hämmastavalt vähe ja ka pubi oli peaaegu tühi (Siiski istusid meie kõrvallauas Helle ja Mart Meri abikaasaga) .
Passi sain ilma viperusteta kätte kell 7 ja... pidu võiski alata!
Kõigepealt põikasime Kaevumäele Kanadast tulnud Genticorumi kuulama. Paraku polnud me Viljandi alkopoliitikaga kursis ja tahtsime enne 9-t poest oma varusid täiendada. Niisiis jäi kontsert poolikuks. Kahjuks. Tegelikult oli see üks kihvtimaid esinejaid see aasta.
Varusime 3 pudelit Karksi keeratava korgiga veini ja helistasime Rosaljale. Edasi viis tee juba Kirsimäele Soome-Rootsi viiuliansamblit Frigg kuulama. Oli hea. Ehtne kargamismuusika. Paraku sai sellega vist liialdatud.
Nimelt tõmbasin juba eelmine nädal soos kergelt hüppeliigese ära, siis see aga tunda ei andnud. Nüüd, kergelt purjakil, tegin vist vale liigutuse ja kõks. Hüppamisest polnud mõtet enam unistadagi,aga ka käimine muutus meeletult valusaks. Saku telgi juurde jõudes otsustasin siiski meedikutelt abi paluda. Õigesti tegin vist. Lasti külma vussu peale ja seoti elastikuga kinni. Nii malonkasingi Küprose Oi Las'i kuulama. Oi kurat, kuidas kipitas. Nimelt olin hommikul jalgu raseerides hüppeliigese juurest endale sisse lõiganud ja nüüd see aerosool. No ära tahtis tappa. Järelikult tuli veelgi rohkem juua:D
Üldiselt oli see Küprose asi jura, aga tagasi Kaevumäele Oorti juurde ka longata ei tahtnud. Mingi kell läksime hoopis majja. Ka mina polnud eelmine öö just meeletult palju magada saanud, niiet uni oli kiire tulema.
Pildid Folgi kodulehelt
Nagu eelmisest postitusest teada, lubati mulle folgipass ning neljapäeva keskpäeval pidime Papajevi ja Evuga teele asuma. Kell 10 helistasin Papajevile. Tal oli raske õhtu. Selge, magame 12-ni ja siis räägime edasi. Lõpuks startisime Kaupsi eest Mõigu bussiga veits enne nelja.
Tartu mnt äärde kõmpides tabas meid ebameeldiv üllatus. Meie ees oli veel umbes 6-9 hääletajapaari ning meie olime endiselt kolmekesi. Not too much hope, indeed. Üldiselt aga keegi ei põdenud, vaid võtsime asja optimistlikult. Lõppude-lõpuks olime ka valmis kõik üksikult hääletama, peaasi et kohale jõuaks.
Saime nii 15-20 minutit pöialt viibutada kui peatus uhke Audi, mille sees kena asjalik mees. Temagi oli teel Folgile. Ihaaa!! Ütles, et peatus just meie ees, sest olime kolmekesi jatema üksi autos. Et nii on nagu kodaniku kohustus täidetud, sõiduk täis ja rohkem rahvast peale ei pea võtma:P
Tüüp oli väga asjalik, palju näinud, palju kuulnud ning juttu jätkus terve tee. Lõpuks viidigi meid otse meie folgimaja ette (eelmine aasta vedas meil Papajeviga sama moodi) ja pakuti isegi korkide sisse lülitamist. Sellega lubasime siiski ise hakkama saada (saime ka!).
Kuna majaomanik viibis selle folgi ajal välismaal oli Papajev vastutav isik ja võtmete omaja. Mis tähendas, et me jõudsime esimestena ja saime endale.. VOODID!
Eelmiste aastate kogemuste põhjal otsustasime teisele korrusele kolida, sest sinnani enamasti majas asuva kuivkäimla hingemattev hais ei ulatu. Niisiis oli vaja voodid üles tassida. Higi voolas ja aega läks, aga asi sai tehtud.
Selleks ajaks oli kõht juba parajalt tühjaks läinud ning suundusime Suurde Venda pelmeene ja jäätist sööma. Folk küll käis, aga tänavatel liikus rahvast siiski hämmastavalt vähe ja ka pubi oli peaaegu tühi (Siiski istusid meie kõrvallauas Helle ja Mart Meri abikaasaga) .
Passi sain ilma viperusteta kätte kell 7 ja... pidu võiski alata!
Kõigepealt põikasime Kaevumäele Kanadast tulnud Genticorumi kuulama. Paraku polnud me Viljandi alkopoliitikaga kursis ja tahtsime enne 9-t poest oma varusid täiendada. Niisiis jäi kontsert poolikuks. Kahjuks. Tegelikult oli see üks kihvtimaid esinejaid see aasta.
Varusime 3 pudelit Karksi keeratava korgiga veini ja helistasime Rosaljale. Edasi viis tee juba Kirsimäele Soome-Rootsi viiuliansamblit Frigg kuulama. Oli hea. Ehtne kargamismuusika. Paraku sai sellega vist liialdatud.
Nimelt tõmbasin juba eelmine nädal soos kergelt hüppeliigese ära, siis see aga tunda ei andnud. Nüüd, kergelt purjakil, tegin vist vale liigutuse ja kõks. Hüppamisest polnud mõtet enam unistadagi,aga ka käimine muutus meeletult valusaks. Saku telgi juurde jõudes otsustasin siiski meedikutelt abi paluda. Õigesti tegin vist. Lasti külma vussu peale ja seoti elastikuga kinni. Nii malonkasingi Küprose Oi Las'i kuulama. Oi kurat, kuidas kipitas. Nimelt olin hommikul jalgu raseerides hüppeliigese juurest endale sisse lõiganud ja nüüd see aerosool. No ära tahtis tappa. Järelikult tuli veelgi rohkem juua:D
Üldiselt oli see Küprose asi jura, aga tagasi Kaevumäele Oorti juurde ka longata ei tahtnud. Mingi kell läksime hoopis majja. Ka mina polnud eelmine öö just meeletult palju magada saanud, niiet uni oli kiire tulema.
Pildid Folgi kodulehelt
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home