Põrgutuld teev hüppeliiges ja Folgi teine päev

Hommikul ärkasin meeletu janu peale juba enne üheksat. Nojah, tore, et mul joodavatest asjadest siis ainult Strohhi oli:P Püüdsin küll, aga janu oli suur ning und ei tulnud. Võtsin Evu pudelist väikse lonksu, kuid see ei muutnud asja paremaks. Palav oli, janu oli, päike paistis silma ja muidu sitt olla. Otsus tuli vastu võtta kiiresti - Paala järve ujuma.
Ajasin rinnahoidja selga, võtsin rätiku kaasa ja komberdasin järve äärde. Õnneks on see majast tõesti vaid paarisaja meetri kaugusel, muidu poleks ma tõenäoliselt sinna jõudnud:D
Hoolimata varajasest kellaajast polnud ma seal üksi. Sulpsasin aga vette. See oli mõnus ja karge ja ka ülespaistetanud liiges tundis vist end jahedas vees hästi. Ujusin ja, mis seal salata, jõin ka paar lonksu järvevett. Tagasi jõudes oli õnneks Rosalia juba üleval ning sain talt vett. Oo, milline õndsus. Naljakas, sellist joogiõndust polegi veel enne päriselt kogenud. Tavaliselt on ikka suurim õnn see kui pääseb pika kannatamise peale peldikusse:D
No ühesõnaga, joodud, kustud, pestuna oli tõesti hea magamiskotti tagasi pugeda ja silm looja lasta. Põõnasingi kella 1-ni päeval. Siis sõin aias tikreid ja punaseid sõstraid ja tsättisin tubli tunni majaomaniku sõbrantsi Kadriga. Väga tore tüdruk!
Kontserdile jõudsin kell neli. Kõigepealt läksime Eesti-Ukraina Svjata Vatrat kaema. No ma ei saa aru, miks nad nii popid on. Minu meelest oli see küll suht mõttetu.
Õnneks jagas Papajevgi mu arvamust ja lonkasime (st mina lonkasin) Kaevumäele, kus parasjagu oli poole peal Virre+ kontsert. Ka see polnud teab, mis hea, aga parem kui eelmine. Ja kui tuli "Kui õitseb sirel...", siis tundus juba täitsa Virrelik.
Järgmiseks potsasime Kultrahoovi Seto Tsibihärblaseq'si kuulama. Väga-väga ühekülgne. Samuti hakkas tugevalt sadama ja me läksime kergema vastupanu teed ja põikasime üle tee asuvasse Suurde Venda. Õnnega pooleks saime isegi laua ning tellisime sooja suppi ja iiri kohvi. Passisime seal tubli tund.
Kella 8-lt Zorbaselt sai samuti läbi hüpatud. Aga rahvamass tahtis tappa ja telgis oli nii umbne ja palav, et suundusin Kaevumäele Portugalist tulnud Dazkariehi kaema. Vot, see oli juba väärt asi. Esimene hea kontsert päeva jooksul. Pealegi pakkus laulajatar tõelist silmailu. Nautisin lõpuni ja siis saabuski Urmo. Istusime vabalaval, jõime gini ja ürdiliksi ning ligunesime lausvihmas Untsakate kontserti oodates. Üllataval kombel jäi aga kallis kaaslane puhta purju ja kontsert muutus tänu sellele palju nauditavamaks. Peab tunnistama, et täis Urmo, kui ta parasjagu mu kaelas ei ripu ja sellega ära ei taha tappa (ta on suur mees, krt), meeldib mulle palju rohkem. On hoolivam, sõbralik ja ütleb ilusaid sõnu:P
Hoolimata tuikavast liigesest saime isegi tantsitud. Nimelt seoti mu side nii kõvasti kinni, et midagi ei tundnud. Untsakad hullutasid meid igatahes poole neljani öösel, pärast mida me koju liipasime. Paraku ei saanud purjus mees isegi magamiskotte kokku pandud ja ka voodi laienduse ehitamine oli ebakvaliteetne. Mingist folgiseksist ei tulnud juttugi:D Samuti olime sunnitud kahekesi (kaks suurt inimest ikkagi) väga kitsas üheinimesevoodis magama. Hommikul paistis veel päike näkku ka. Aga vähemalt oli seekord vett ;)

pildid Folgi kodulehelt