Rõõmus lõpp ehk Folk 2007 neljas päev

Oo kui hea oli end jälle korralikult välja magada! Hommik algas traditsioonilise Paala järves suplemisega, millele järgnesid tavapärane tsätt ja saastaka trett, et midagigi süüa saada. Jalg oli juba parem ja otsustasin sidemeta proovida. Käia oli küll endiselt valus, aga lonkama enam ei sundinud. Jõudsin teistele juba täitsa kenasti järele. Algselt oli plaan kella kahesele Zetode kontserdile minna, kuid taevas kiskus kahtlaselt pilve. Otsustasime veidi oodata ja aega Tegelaste Toas parajaks teha. Nii kui jõudsime sisse astuda, kõlas kõu ja vihma kallas kui oavarrest. Tõeliselt õige panduvihm, mis enamasti laupäeval aset leiab, tuli kaela see kord pühapäeva hommikul (kell 2 on folgil igatahes hommik!). Sadu lakkas siiski 20 minutiga ning edasi nautlesime juba Zetosid. Kõik teised peale minu ja Leena, kellel olid kummikud, paljajalu. Ma liigese pärast ei julgenud. Igatahes kontsert tegi. Nõksutasin täiega (tantsida ju ei saand:D), viskasin isegi veits tukka ja laulsin kaasa seal, kus oskasin. Päev sai suurepärase alguse. Samuti andsid emotsioone poris ekstaasis hüppavad inimesed;)
Zetod lõpetasid, päike paistis ja meie suundusime varakult Kaevumäele, et hea koht Minu Isa Oli Ausus Ise kaemiseks saada. Istusimegi uhkelt keskel teises reas. Vot need vennad olid lahedad. Olin varem neid ainult lünklikult kuulnud, aga täiskontsert oli ikkagi midagi muud. Kõik need " Millal maksad pangalaenu" ja "Minu isa oli kuldimunalõikaja" nö regilaulud olid ülimalt koomilised. Ka meeldis mulle kanapimeduse seletamise lugu. Kes teab, see teab;)
Ühesõnaga oli nalja nabani ja sealt oli tõeliselt hea edasi suunduda Kultrahoovi, kus esines Tbilisi Gruusiast. Tõenäoliselt oli see kogu Folgi kõige parem kontserdielamus. Regilaulust oli asi küll väga kaugel, aga see-eest, milline hääl, milline emotsioon. Peale selle rääkis bassi onu peaaegu pärast iga lugu pika eestikeelse teksti maha. Peast. No selline asi tekitab ikka austust küll. Olgugi, et kohal oli neid vaid viis, tegid mehed puhta töö ja neid ei tahetud kuidagi-kuidagi kontserdi lõpus lavalt minema lasta. Kui võimalus avaneb, lähen neid kindlasti kunagi veel kuulama!
Pärast sellist elamust läksin lausa kerge jalaga Kaevumäe poole, et selle aastane Folk ametlikult lõppenuks lugeda. Ikka Ando ja sõpradega. Enne kontserdi algust juhtus väga naljakas intsident. Nimelt kohtasin tüdrukut, keda nägin hiljuti Levikas oma kunagise voodipartneriga. Hakkasime siis rääkima. Tuli välja, et ka tema on paar korda nimetet härraga maganud. Kui ma selle peale naerdes ütlesin, et elu halvim seks, ohkas tüdruk tõelise kergendusega. "Jumal tänatud, asi polnud siis minus". Nimelt ütles ta, et magas härra I-ga seitsme aastase vahega ja tüüp polnud vapsee arenenud:P Igatahes nalja sai palju.
Kontsert ise oli ka väga hea. Esinesid minu vanad lemmikud Genticorum, Tbilisi, Johansonid, Hainsoo ja kõik muud toredad artistid. Kontsert vääris ka regilaulu nime, sest järele laulda sai tõesti palju. Leidsin ka endast väikse fotojäädvustuse. Ausõna, koguaeg ma ka nii kurb ei olnud:P

Pärast Ando ja sõprade suurepärast elamust valmistas Leelo-Leelo ühine jämm ikka paraja pettumuse. Muusika muusikaks, aga kuna iga grupp suvatses mängida vaid paar lugu, aga tehnika oli ikkagi kõikidel erinev, siis toimus iga 10-15 minuti tagant umbes sama pikk paus. No ei viitsinud. Kella üheni kannatasin kuidagi ära, aga siis läksin koju kah. Papajev ootas seal juba ees.

pildid Folgi kodulehelt