Pidude maraton

Eelmine nädal oli üks tõsine pidude nädal. Algas see juba neljapäeval, kui kool järsku kinni pandi, esialgu esmaspäeva lõunani. Niisiis lükkasin oma motivat.kirjade kirjutamise kaugsesse nädalalõppu ning tegelesin hoopis lõbutsemisega.
Neljapäeval oli see suur päev, mil Beaujolais Nouveau saabumist sai tähistatud. Beaujolais on 2007. aasta esimene müüki paisatud vein. Maitseb küll paras peet ja paneb kõhu valutama (testitud!), aga millal mina olen ära öelnud võimalusest peole minna;)
Igatahes sain kell 9 Ooperi ees kursaõe Sandraga kokku ning suundusime Terraux'le. Õige pea liitusid meiega veel Ingrid ning teine kursaõde Sonia oma colocidega. Mitu pudelit veini kulusid kiiresti ja juttu muudkui jätkus:)
Sonia seltskond läks viimase metrooga koju ning ka meie seadsime end minekule. Seda korda küll üle tee teise baari, kus Sandral sõbrad ees. Ühtlasi sattusime IEP koolipeole. Ingrid kui selle kasvandik tundis nii mõnedki näod ära. Meeletult palav, kõhuvalu. Tantsimisest suurt välja ei tulnud. Õnneks pandi koht ühe paiku kinni ning edasi viis tee Sandra sõbra korteripeole. See oli väga popp ja noortepärane. Isegi amelevad geid olid olemas;) Tantsisime, jõime ja rääkisime. Väga suur kontingent rahvast oli minust noorem:D Kell kolm viskas siiski kopa ette ja tulin koju. Järgmine päev helistas Sandra ja ütles et samalt peolt olla korteriomaniku läpakas ära varastatud. Päris nõme! Sellepräast ma keeldungi enda juures (eriti Eestis) suuri läbrakad tegemast, kus igasugust rahvast peale minu enda sõprade sisse vajub.

Reedel toimus Ingridi soolaleivapidu. Seadsime end Silviega aegsasti minekule, kaasas järjekordne Beaujolais pudel. Inksu pakkus pelmeene ja pannkooke ning Eesti shoksi. Nii head süüa polnud juba ammu saanud. Peale meie olid kohal veel kaks Soome erasmuslast ning üks Türgi tsikk. Ometigi rääkisime vist enamus ajast küll eesti keeles. Häbi-häbi, aga no ausalt ei viitsi inglise keelt rääkida, kui teine pool ka väga vedu ei võta. Mingi hetk laekusid Ingridi korterikaaslased ka koju. Mängiti kitarri, djambet ning lauldi. Inertsist üürgasime veel tund aega hiljemgi Maarja ja Rannapi plaadi järgi:P Minu suurel vingumisel vedasime end siiski lõpuks õue. Külm oli. Väike miinus ja hull tuul. Isegi ilmateates räägiti muudkui "erakordsest külmast". Tõsi, -4 öösel novembri kuus on ikkagi üle 10 pügala väiksem kui "normaalne". Siriusel oli jama ning Inksu tahtis koju magama. Meie Silviega vallutasime veel mägesid (täpsemalt Croix-Rousse'i), et Bec de Jazzi minna. Õhkkond oli rahulik. Vaatasime suudlevaid paare ning rääkisime juttu:P Muusika oli endiselt viimase peal. Ööbussiga koju ning kell neli ma juba tudusin.

Laupäeval oli täielik pühapäeva tunne. Enne kella viit ei saanud midagi tehtud. Siis sain Silviega kokku, et väike jalutuskäik teha ning Inksu juurde sööma minna. Paraku Inksu meid ei tahtnud. See ei seganud meid aga mööda jõe äärt Inksu koduni kõndimast, seal Saastakas käimast (siidrit. Head naturaalset prantsuse siidrit!) ning siis trammiga minu juurde tagasi. Maja alt väike kebab (nämm!) ning siis tuppa Armastus kolme apelsini vastu vaatamast. Kümme korda kuulsam! Jaa, klassika. Missest et kõik fraasid on peas. Tegelt on see seda naljakam, sest siis saab juba enne killu tulemist hirnuda, sest tead, et kohe-kohe.. Igatahes läks Silvie 10 paiku ära ja mina sättisin end filmi vaatama. Järsku, umbes poolkaksteist öösel uurib Inksu msnis, et kas me juba tuleme. Ah mis? Õige, õige, Inksu juures on ju pidu. Mis siis ikka, kell 12 saame Silviega trammipeatuses kokku. Väike Sangria kaasa (kaua seda Beaujolais'd ikka juua jaksab!) ning pidu võis alata. Tegelikult ei olnud korteris suurt kedagi. Vaid Inksu kaks korterikaaslast ja kaks sõpra. Muusika viljelemine oli jälle väga in. Sangria oli hea. Võiks öelda, et olime täitsa purjakil. Vähemalt mina küll:D Küll mitte nii nagu Letitia, kes kõigi nähes oksendas:P Teekond läks Siriusele, et seal teiste sõpradega kokku saada. Paraku jõudsime kohale liiga hilja ja sisse meid enam ei lastud. Tatsasime siis niisama kaide peal. Sai tantsitud, lauldud ning juttu räägitud. Hoolimata ilma igasugusest alkoholist ja külmast ilmast kestis joovastav tunne edasi. Saanud sõbrad kätte, tatsasime sama targalt Inksu juurde tagasi. Rahvast oli vahepeal juurde tulnud. Keegi tegi kanepit, keegi jõi, keegi mängis trummi - vot nüüd oli pidu:D Igatahes tiksusin ma seal kuueni. Tõele au andes küll viimase tunni tukkudes. Trammiga sellegi poolest koju ei õnnestunud minna. Ikka vana hea ratas. Uni oli kärme tulema ja pühapäeval ma turule muidugi ei jõudnud:D

Rohkem pidusid see nädal pole olnud. Kuid kuna kirjutan seda postitust kolmapäeva öösel, siis võin teile kinnitada, et homme algab selle nädalane pidude maraton. Homme minu juures siis väike sünnipäeva tähistamine ja reedel Sonia soolaleivapidu.
Peab ikka hea tervis olema, et sellise rütmiga kaasas käia! :)