Need a rebound guy for the rebound guy

Elu on ikka imelik. Kes oleks osanud arvata, et see kõik siis hoopis nii läheb..
Ma olen aru saanud, et ma olen kergesti sõltuvusse jääv inimene. Mitte ainult siis igasugustest meelemürkidest, vaid ka inimestest.
Kui B-ga said otsad kokku tõmmatud, olin ikka üpris kurb. Olgugi et minu poolt, polnud see ju üldsegi plaanis. Kuidagi loll on päeva pealt lõpetada suhlemine inimesega, kellega oled viis kuud iga päev koos olnud ja veel eelmine õhtugi suveks plaane teinud. Oh well, mulle pole kunagi need pooles vinnas asjad sobinud - I am all in or all out.
Ja siis tuli A. Ja võttis aega enne kui ma üldse arugi sain, et miskit toimub. Lihtsalt hea oli koos olla, nagu päris sõbrad kohe. Ja pärast B-d oli nii värskendav olla kellegagi, kellel on hea huumorisoon ja kellega sa saad lõpuks olla sina ise kartmata, et teine pool iga su lolli nalja peale solvub:P
Pärast kuud koos veedetud aega selgus siis tõde.. Miks on inimesed nii otsustusvõimetud? See pole ju ometigi uudis, et ma siit kahe kuu pärast kadunud olen. See polnud isegi uudiseks kui me esimest korda ametlikult välja läksime. Ja kuigi ratsionaalselt võttes saan ma tast täiesti aru, siis ikkagi.. Mina olen ju valmis olema kurb hiljem, selleks et olla õnnelik praegu.. See küik tundub juba liigagi déjà vu nii mitmel eri tasandil. Ei tule mul see "lihtsalt sõbrad" olemine välja ja ka distants on ennegi elu segi pööranud. Kummalisel kombel teeb aga elu alati omad korrektuurid ja see mis juhtuma peab, ka juhtub. Hoolimata kõikidest näilistest takistustest.