Roosadest prillidest

Käisin õhtul rattaga Lezi (kohalik jõgi) ääres sõitmas ja päikese käes oma tõenäoliselt mädaseid põsekoopaid soendamas. Istusin siis pargipingil ja naeratasin möödasõitvatele lastele. Täiesti uskumatu, kui palju on isasid, kes lastega tegelevad. Ainult emasid ei märka peaaegu üldsegi. Sellest on küll Eestil midagi läänest õppida. Meil on aktiivselt lastega tegelevad isad miskipärast siiani haruldus.
Istusin ja unistasin siis, et ka minul kunagi selline mees ja laste isa oleks. Et minu lapsed ei peaks omama selliseid kaugeid suhteid oma isaga nagu minu puhul. Olgu, mis on, aga isaarmastusest on mul vajaka jäänud ja paraku mõjutab see omajagu mu edasist elu.
Valides Keskerakonda pidi iga naine saama kaine mehe. Ma tahaks ka perekeskset.
Hip-hip hurraa, Edgar!