Vaniljeviinast, Vana Tallinnast ja paljust muust

Eile sai Terje oma uue vana jalgratta remondist kätte ning pidime oma sõiduriistu testima minema. Istusin Comediel ooperimaja ees ja ootasin. Loomulikult haakus 30 sekundi jooksul mu külge mingi araablane. Mesijutt. Lõpuks sain ta peale päris kurjaks ja ütlesin paari karmimat sõna. Vastuseks tõusis kodanik püsti ning teatas kõva ja selge häälega: "Sa polegi tegelikult nii ilus!" Naeru jätkus kauemaks:P
Terjega me iseenesest eriti kaugele ei jõudnud. Juba Lezi juures koukisime kotist pudeli välja, rääkisime streikidest ja vana Euroopa majandusest ning õues muudkui pimenes. Üheksa paiku koju jõudes olin parajalt purjus ja heas tujus. Kell 11 suundusin Terje poole, kus ootasid mind ees korteri perenaine ning tema sõbrad David ja ee.. teist nime ei mäleta:P
Vana Tallinn shampusega mõjus ning mingil hetkel turnisid Terje ja seekellenimemaeimäleta kuskil katusel. Hoolimata manustatud alkoholist oli mul siiski nii palju mõistust, et mitte oma maani seelikuga sama teha - elu on veel kallis! Zongleerimine, biitlid ning filosoofia viisid õhtut ikka edasi ja edasi.
Kell viis hommikul kui pea juba veidi vähem ringi käis, võtsin end kokku ja otsustasin, et kodus oleks siiski meeldivam ärgata. Tubli 15-20 minutit rattasõitu ja laps magas;)
Täna hommikul polnudki nii jube kui karta oskasin ning Gabriele valmistatud risotto marinara ja värske tuunikala mõjusid veelgi leevendavamalt:)