Tudengielu võib alata!

Kool sai läbi, aga sellega puhkus veel ei alanud.
Tuli välja, et pidin juba 6. juulil Lyoni ülikooli pabereid sisse viima ja ühtlasi ka eluaset otsima. Jah, võiks ju mõelda, et mis sellest siis rasket on.. Niimoodi mõtlevad tõenäoliselt vaid küll need, kes kunagi "Vana-Euroopa" bürokraatiaga kokku pole puutunud :P
Et korterit üürida, on vaja käendajat - inimest,kes teenib kuni viis korda sinu kuuüürist, kes annab sulle kõikvõimalikud dokumendid ja kirjutab, et maksab sinu eest, kui sinul probleeme on. F2 ehk siis kahetoalise korteri üür on orienteeruvalt 500 € + maksud. Järelikult peaks see inimene teenima 2500 € ehk siis Eesti Kroonides orienteeruvalt.. väga palju:P Asja teeb keerulisemaks see, et käendaja peab resideeruma Prantsusmaal ja seega minu vanemad ei sobi (mitte, et mu isa üldse sellist palkagi deklareeriks). Kust aga leida siin inimesi, kellelt poleks häbi sellist teenet küsida? Minu tutvusringkond piirdub paratamatult rohkem üliõpilastega ja peost suhu elajatega.. Kaalusin oma endistele õpetajatele helistamist ja siis prahvatas.. Nohiku ema! Minust paar tänavavahet edasi elab mu kõige nõmedam klassiõde. Tema ema viis meid eksamite ajal eksamikeskusesse, mis asus linnast väljas.(Tüdruk on 18-aastane ja pole oma elus midagi peale õppimise teinud. Ometigi sai ta eksamitel minust halvema resultaadi :P) Niisiis võtsingi kätte ja surusin südametunnistusepiinad alla ning helistasin Vivianele. Ta ema oli kodus. Edasi käis kõik kähku: läksin neile külla, ta oli nõus ja täitis vajalikud paberid (õnneks oli neil isegi koopiamasin kodus). Tulin koju ja helistasin Urmole, küsides, kas ta ikka teab kui nahhaalne ta tüdruksõber on :P
Kui te arvate, et tegu on mingisuguse pisikese kirjaga, siis te eksite. Vaja on: isikut tõendava dokumendi koopiat, elukoha tõendid (ntx elektriarve, kus nimi ja aadress peal), kolme viimast palgatõendit, 2003 ja 2004 aasta tuludeklaratsiooni, panga identiteedi kontrolli, maamaksu tasumist viitavat paberit ja siis loomulikult avaldust :P

Järgmine hommik ärkasin veidi enne kuut, et dushi all käia ja 7.18-le rongile jõuda. Mida kaugemale me Montpellierist jõudsime, seda rohkem pilvisemaks kiskus. Mingi hetk peatus rong, keset põlde ja valjuhääldist kõlas teade, et äike on põhjustanud elektrilisi probleeme ja edasisõit on ajutiselt peatatud. Lõpuks jäi rong hiljaks poolteist tundi ja kella poole kümne asemel jõudsime Lyoni kell 11. Minul oli ülikoolis rendez-vous 11.15. Jooksin rongilt maha, leidsin suurema vaevata trammipeatuse ning sõitsin ülikooli peatusesse. Õnneks leidsin ka kohe õige maja üles ning kell 11.25 rääkisin juba sõbralikult administratiivtöötajatega juttu. Bürokraatia puudus. Kõik käis elektrooniliselt, kiiresti ja kahjutult. Sain endale üliõpilaskaardi, kirjutasin 400 € (katab nii sisseastumiskulud kui ka tervisekindlustuse) ja asi sellega esialgu lõppes. Edasi üritati mind meelitada kohalikku õpilaste ametiühingusse ning soovitati tellida õppeaine kohaseid ajakirju (mida ma tõenäoliselt ka teen). Siis tuli veel tervisekindlustuse pabereid täita ja kella üheks oli kõik läbi.
Olen nüüd politoloogia ja ajaloo tudeng!

Ja korteriotsingud võisid alata..