Kokkamisest

Kuna olen nüüd üksi ja on meeletult suur vahe kas ühele või kahele inimesele süüa teha, olen veidi uusi asju katsetanud.
Ometigi oli mul porrut ja tuunikala ja isegi hapukoort ning otsustasin vana head pirukat teha. Viimane kord kukkus mul see lihtsalt ju nii hästi välja.
Selleks on vaja ka 50 g võid, mida mul, tõsi, polnud. Ma ei lasknud aga sellest end heidutada ja mõtlesin oma väikese peaga et kui või ära sulatada, siis on ta ju niikuinii sisuliselt nagu õli, niiet ei tohiks midagi juhtuda kui ma ka otse õli panen. Aga juhtus. Esiteks ei seisnud asi koos ja kõik pudenes laiali. Teiseks, põhjal oli lihtsalt kohutav maitse.. Niisiis sõingi põhjata pirukat:D

Kuna mina olen suur kalasõber, aga Urmo just mitte väga, siis nüüd lõpuks ometi saan ma kala süüa. Ja ikka normaalset, mitte mingit paneeritud kalapulka:D
Üleeile Carrefouris jäi silma sümpaatse välimusega kalake, kelle nimi küll mulle prantsuse keeles midagi ei öelnud. Kuna tegu oli tavalisest odavama hinnaga, otsustasin võtta. Kodus oli minu rõõm suur, sest tegu oli meriforelliga;) Niisiis täna sõin õhtuks kala sidruni-majoneesikastmes ja lillkapsast. Ülimalt hea oli.
Ahjaa, eile sõin sushit ka veel;)