rand ja selle "rõõmud"

Nagu igal suvel viimase seitsme aasta jooksul olen emaga tema puhkuse ajal tihti päikest võtnud a. rannas. Miks? Suvila on sellest vaid kiviviske kaugusel, nende rand on alati puhas ja riisutud ja pole miskit paremat alasti ujumisest. Tegelikult on just ujumise point minu jaoks kõige tähtsam. Tõsiselt vastik on tulla märgade riietega ja rätikule pikali heita. Bikiinid on märjad ja teevad ka aluse märjaks ja siis olengi sunnitud sellel märjal rätikul tunde lebama. No on ikka ebamugav küll.
Eile ja täna ning tõenäoliselt nädalalõpuni veedan samuti on päevad just seal rannas. Emaga. Üksi hästi ei tihka minna. Kui nädalavahetusel on rand paksult rahvast täis ja inimesed on kaunist ilma tulnud nautlema pigem perekonniti, siis nädala sees on olukord veidi teine. Enamasti liiguvad ringi just üksikud keskealised mehed.
Loomulikult on nende aastatega tuttavaid nägusid kogunenud. Näiteks nokamütsiga peanudist. Ei, ei, mitte see Meremaa. K-r peanudist. Kunagi heiskas ta lausa kollase pleekinud lipu kui kohal oli. Nüüd pole lippu enam märgata olnud. Väga jutukas ja kamandaja papi. Samas pole ma tere-head-aega-kuidas-käsi-käib jutust temaga kaugemale jõudnud. Minu eesmärk on rannas päikest võtta, mitte uusi tutvusi sobitada.
Siis on veel mõned tüübid. Üks shokolaadipruun akvalangist; vaenem habemega papi; tore naisega koos käiv onu, kellega isegi olen võrkpalli kõksinud. Mõned veel. On ka neid, kes tänagi olid naistega. Päris mitu lausa. Valdav enamus rannakülastajatest (u. 85% täna) on aga siiski mehed. Ja vähemalt pooled neist ei ole normaalsed. Täna kiskus asi juba puhta koomiliseks kätte. Kahekesi võib see asi küll koomiline tunduda, aga kui ma üksi oleks olnud, siis ma oleks sealt väga kiiresti vehat teinud. Mitte et ma arvaks, et keegi mind vägistama tormab. Ei. Aga turvalisus on igaljuhul kadunud.
Marssisime emmega kell pool kaks julgelt randa ja otsisime endale mõnusa kõrkjate vahele peidetud pesa. Alguses oli kõik tore. Aga siis hakkas piilujaid kogunema. Kõige pealt tekkis selja taha täitsa kena noorema poolne tüüp, siis üks püksata särgiga tüüp. Tüübid mõistsid õnneks distantsi hoida ja peale aeg-ajalt pilgu heitmise midagi ei toimunud. Siis sain endale aga koera. Nimelt tuli minust nii 2-3 meetri kaugusele paks, prillidega eriti kole mees ja lihtsalt istus maha. Vaeseke pidi hea positsiooni saavutamiseks eriti sügavasse pessa ronima, kus üldse tuult ei käinud. Mõni ime, et tal palav hakkas ning pidevalt püsti seisis ja vahtis oma paksude pudelipõhjade tagant. Hulluks läks asi nimelt siis, kui ujuma läksime. Tüüp lausa jooksis meile järele ja ujus sama trajektoori. Hakkasime välja minema, hakkas temagi. Otsustasime emaga tüübi pärast siiski mere poole tagasi pöörata ja ennnäe imet, ka tema tegi sama :P
Kõige uskumatum oli see, et tüüp ei kadunud ära ka pärast kõikvõimalikke vihjeid. Rääkisime emaga kõva häälega haigetest piidritest ja ka konkreetsest tüübist. Ei midagi. Lõpuks saime ta siiski ülekavaldatud ja vältisime kokkupõrget. Muidugi oli temagi minuti jooksul jälle vanal vaatepostil. Pidevad ütlemised ja naermised ning iroonitsemised ei mõjunud. Ema lausa naeris kõva häälega, et peaksin asendit muutma. Nimelt polnud hetkeline nurk just kõige parem vaatamiseks:P Tüüp ei reageerinud. Asi hakkas juba viha tegema. Kahjuks polnud nokamütsiga peanudisti ka lähedal. Muidu oleksin küsinud, kuidas ma peaksin sellisele olukorrale reageerima? Püsti tõusma ja küsima, mis ta probleem on? Perse saatma? Ignoreerima? Vestluspartneriga kõva häälega temale vihjama?
Kirsil tordiks oli muidugi tüübi ennastsalgav "truudus". Arutasime lebades, et peaks korra veel vees käima. Mis te arvate, kas tüüp ajas end kohe püsti ja jooksis vee poole? Jaa:P Siis otsustasime, et ei lähe. Olles põlvini vees vaatas ka tüüp pettunult, et keegi ei tulnudki. Ja sibas tagasi:D Meie läksime hoopis minema.
Mis on lahendus, et selliseid juhtumeid edaspidi vältida? Kas naistel ei olegi siis õigus rannas rahulikult päikest võtta? Ei, ma ei taha kellegagi tuttavaks saada, kellegi selga kreemitada ega isegi niisama rääkida. Tahan lihtsalt rahulikult oma linal päikest võtta ja vahepeal ujumas käia. Meil kahjuks ei ole siin naisteranda nagu Pärnus. Samas ei saa ka tavalises rannas niisama ujumas käia.. Ja a.rand on olemas. Mina päikesevõtust ilma riieteta suurt ei hooligi (ema hoolib küll). Minu point on pigem vätida märgi riideid pärast vees käimist. Võtan teise paari bikiine kaasa? Võimalus. Võtan a.randa mehe kaasa? Ka võimalus. Kahjuks on mees ainult Tartus.
Tegelikult oleme muidugi ise ka süüdi. Oleksime pidanud oma rätid sinna maha panema, kus põhiline seltsielu käib. Seal on ka normaalsed nudistid, kes piidlejad ära ajavad. Nemad aga kipuvad tihti rääkima tulema. Ausalt, ei viitsi. Äärealadel on jälle alati risk igasuguste liputajate ja imelike kiiksudega värdjate otsa sattuda. Igatahes homme lähen ma peanudistile kaebama ja küsin, mis selliste vastu aitab.
Ühtlasi tuli idee internetist pornot tõmmata, see dvd-le kirjutada ja rannas kalli raha eest maha müüa. Tüübid, kes pole elusees tissi ja tussi näind (ma eeldan seda, sest no ausõna, selles kuidas üks rindade ja häbemega olend rahulikult päikest võtab või a. raamatut loeb, ei ole tõesti naise keha enne näinud mehel midagi tundide viisi vahtida):P