Koolis on endiselt põnev

Neljapäeval kooli minnes oli mul tuline kahju, et fotoaparaati kaasas polnud. See, mis ülikooli peasissepääsu juures toimus, oleks väärinud jäädvustamist! Esiteks oli Rhone'i kallastele pargitud üheksa suurt politseifurgooni. Kui eelnevatel päevadel olid mendid autodes kaarte tagunud, siis seekord olid bussid tühjad. Kooli tänavale keerates sai selgeks ka miks. Nimelt oli pool ülikooli peahoonest ümberpiiratud märulipolitsei poolt:P Ilma naljata. Tüübid seisid täies kaitsevarustuses: õla- ja jalakaitsmed, kilbid, kiivrid, relvad. Päris spuukitunne oli ausalt öeldes:D
Tuli välja, et hommiku poole oli õpilaste poolt jätjekordne blokaad organiseeritud, mille siis politsei vägivaldselt (3 üliõpilast haiglas) maha surus. Kui mina kooli jõudsin, siis sisehoovi sai sisse üliõpilaskaardi esitamisel ning märulipolitsei vahelt teed leides. Mul oli tunni aja pärast California asjus koosolek ning paar paberit vaja välja printida. Sisse minema hakates kõlas teiselt poolt karjatus: "Merxs, NON!" Karjujaks oli muidu väga sümpaatne grupivend Marc-Olivier. Tunne oli nagu filmis, kus on kaks poolt ja kus reeturit, kes ühelt poolt teisele läks, etendasin mina:D Nimelt otsustasid enamus tudengeid ning õppejõude boikoteerida tunde ning mitte ülikooli hoonesse sellistes tingimustes siseneda. Kuna mul oli tõesti vaja need dokumendid ruttu välja printida, otsustasin karjeid ignoreerida:D
Õhtusesse loengusse minnes oli asi rahunenud. Märulipolitsei oli kella viieks kadunud (kas tööpäev sai läbi?) ja sissepääsu kontrollisid ülikonnas mendid:D Esimese surmigava sots.loengu otsustasime siiski kohvikus õlut juues ning olukorda kirudes veeta.
Kui ma eelmises postis mainisin, et ei saa aru, miks politseid enne kohale ei toodud, siis nüüd juba hooman veidi ka selle teguviisi negatiivseid pooli. Ega ikka ei ole tore küll märulipolitsei saatel demokraatiat ja inimõiguseid õppida:P Tegu on ikkagi ülikooliga. Samas ei ole mul ka paremat lahendust pakkuda. Eilne eksam jäi juba selle olukorra tõttu ära, eks näis, mis tulev nädal toob. Minu prognoosi kohaselt enne jõuluvaheaega (22 dets) midagi suurt ei muutu. Puudub diskussioon. Inimesed on polariseerunud ja ausalt öeldes on mul juba kõrini neist "pour" või "contre" argumentidest.