Miks su käed on külmad keset augustikuud? ehk Viru folgi kolmas päev

Hommikul äratas mind raadiost kostuv Queeni laul I want it all, mis ka äärmiselt hästi mu algavat päeva iseloomustas. Nimelt oli mul kavatsus kõikidelt kontserditelt viimanegi välja pigistada!
Saunas oli sooja vett ning pärast pessu tuppa tulles võttis mind vastu magus pannkoogilõhn. Söögiks pannkoogid murakamoosiga. Vanaema on ikka parim! Sõime, jõime kohvi ning muljetasime ja oligi aeg tagasi Käsmu poole tuurid sisse võtta, et kella ühesele Chalice'i kontserdile jõuda.

Minust on see Chalice'i vaimustuspuhing suure kaarega mööda läinud ning liikusin merelavale suhteliselt skeptiliselt. Oh üllatust, selgus, et ta polegi mingi räpipede, vaid teeb mõnusat jazzihõngulist ning ülimalt heade tekstidega muusikat. Päike paistis, kõht oli täis, väike siider avatud ning tore publik ümerringi looduskaunis kohas. Jah, päev sai väga hea alguse:)

Merelavalt suundusime edasi pealavale, kus järgneva tunni jooksul koorimuusika kõlama hakkas. Esinesid Norra koor Ensemble 96 ja Eesti Suisapäisa. Sinna ilusasse päikesepaistelisse taevasse ning suuurele muruplatsile, kus hõredalt rahvast, lihtsalt ei sobinud see kammerlik koorimuusika. Niisiis tegelesin kuulamise asemel põhiliselt jutustamisega:P (Tähelepanelikult kooripilti vaadates tundun ma siiski ka vahelduseks kuulamas:D) Tõele au andes, eks ole seda koorimuusikat nii kuuldud kui ka ise tehtud rohkem kui küll:P

Pärast kontserte saabus aga iga aastane Folgi vihm. Kui tavaliselt leiab see aset Viljandis kas laupäeva õhtul või pühapäeva hommikul, siis selle aasta oma tuli maha igatahes pühapäeval hoopis Käsmus. Õnneks taipasime siiski telgi varju minna ja suuremast märjast jäime puutumata. Välja arvatud muidugi minu imelised ainult folkidel kantavad riidest lillelised roosad papud. Need venisid lisaks kõigele muule ka veel välja. Järelikult oli aeg telgis ära käia, kummikud jalga toppida ning muusikat edasi nautida. Selle kolme päeva jooksul oli juba ammu selgeks saanud tõsiasi, et vihma pärast nüüd küll miski tegemata või kuskil käimata ei jää!

Kui muidu nägin Käsmus tuttavaid suhteliselt harva, siis vihmas taaskohtusin noormehega, keda tean nii mina ja kes teab ka mind. Arusaamatuks jäi vaid see, kust. Kuna mul on inimeste peale ikka väga hea mälu, siis see ausalt öeldes häirib mind veidi siiamaani:P Kahjuks aga jäi taastutvus üürikeseks, sest minule selgekssaamatul põhjusel, suutsin ma teda kuidagi solvata ja Folgituju rikkuda. Vot, niii võimas tädi olen:D

Kella kuueseks algavale põhjanaabrite Pohjannaula kontserdile olin aga taas platsis ja selle päeva esimene tants ja trall võis alata. Ja seda sai tehtud küllaga. Meeldiv folkmetalrock ning veidi softmetalrock haaras kaasa ja karata sai rohkem kui küll. Mõnusalt "karvased" muusikud puutoigastega piimatünni tagumas, niiet laaste lendas jpm. Järjekordselt sai sellest üks suurimaid festivali elamusi.

Pärast suurt kargamist oli paras aeg merelavale suunduda, kaunist vaadet merele nautida ja minu kõige-kõige lemmikumat, Jääboilerit, kuulata. Kõrva paitasid pea kõik laulud ja ka kaasa sai terve kontserdi ümiseda. Kurvaks tegi ainult teadmine, et Inboil ja Sööt (taas)kord tülli on pööranud ning kaks äärmiselt head bändi, Jäääär ja Jääboiler, nüüd omavahel veidi vähem seotud on. Mina tundsin küll Käsmu kontserdi ajal Söödist puudust ning üleeile, Rotermannis Jäääärt kuulamas käies, haigutas jälle Andruse koha peal tühi auk. Ehk ikka mehed lepivad ära. Hea Muusika nimel!
Ahjaa, mõru maitse jättis meepotile juurde ka Inboili märkus, mis oli küll vist komplimendina lava ees õõtsuvatele tüdrukutele mõeldud. Nimelt pidi muusikule suurim kompliment olema, kui tüdrukud pliiatseid teritavad. Pliiatsite teritamine tähendab tema keeles siis tagumiku hööritamist, mida ta meile lavalt ka demostreeris. No maeitea, nii nilbed seksistlikud naljad kohe kuidagi ei läinud muidu nii suurepärase atmosfääriga kokku.
See seik ei seganud õnneks muidugi muusika nautimist ning pea kõik minu lemmiklood tehti ära. Ainult jäljed ja Õhk kõnnib tänaval jäid järgmist korda ootama.

Pärast Jääboilerit jätsime oma seltskonna maskuliinse poolega hüvasti ning igavene naiskolmik (:D) suundus metsalavale Zetosid kaema. Taaskord olid tants ja trall aukohal. Zetod ikka teevad igakord. Ka Viljandis on tihti just nende kontserdid ühed parematest olnud.

Õhtule ja kogu festivalile pani väärika punkti kell kümme algav Väikeste Lõõtspillide Ühing, kes üle kahe tunni rahvast tantsutas. Kõik kaasalaulmise, -trallitamise, -õõtsumise lood said lauldud ning nende saksiklarnetivilepilli mängija oli meeldiv paik ka silmadel puhata laskmiseks;)
Natuke häirisid küll paar purjakil meesterahvast, kes kuidagi lavalt end eemale ei suutnud hoida. Üks neist (häbi tunnistada, aga alles paar nädalat tagasi jõime koos absinti) ronis oma viis korda lavale, et öelda, kuidas ta kõiki emmata tahab:D Kui muidu turvadele mingeid etteheiteid pole, siis sellised nokastanud tüübid oleks võinud küll rahus ära toimetada.
Kui VLÜ Nõia eluga lõpetas, siis mu jalad lõid sõna otseses mõttes tuld välja. Ei olnud miskit paremat kui soojas autos istuda ja mittefolgilikke (aitab kah korraks, eks!) Frank Sinatrat, Andy Williamsit ja Joe Dassini tagasiteel päälinna kuulata. Magama sain kella kolme paiku öösel.

Kokkuvõtteks võib kogu esimese Viru Folgi igati õnnestunud ürituseks lugeda. Muusika ja ülesastuvad ansablid olid parimatest parimad, rahvast mõnusalt vähe, looduskaunid esinemispaigad, turvatunne (ei olnud hirmu oma kotti murule laokile jätta ja ise tantsima minna), igati meeldiv ning märkamatu turvateenistus jne. Ainult toitlustamise poole pealt oleks tore olnud veidi rohkem valikut omada ning Eesti käsitöö jäi samuti Bob Marley mütside vahele peitu.
Ka emaga polnud väga tüütav kolm ööpäeva järjest koos olla. Ta on mul ikka suhteliselt nooruslik ning selle panime ka paika, et mul ei ole vaja pidevaid temapoolseid korralekutsumisi kui ma juba teadupärast aastaid mitmeid tuhandeid kilomeetreid temast eemal elan ja seejuures veel täitsa edukalt:P

Kui pimedaks ei jää, siis kohtume järgmine aasta jälle!


PS! Ja vastus pealkirjas esitatud küsimusele: Sellepärast, et suvi sai sel aastal augusti alguses läbi ja kindad on endiselt talveriietekotist välja võtmata!

Pildid siit ja siit.