Ega tali taeva jää

Alles ma siin kilkasin, et suvi käes ja elagu jõe ääres veinijoomised ja pluusiväel ringikäimised. Ehkki täna kõlbab tõesti kampsuniväel õues käia, sadas alles pühapäeval ka Lyonis lörtsi. Esimest korda minu teadmiste järgi sellel aastal.
Ei olnud midagi vastikumat kui pühapäeva lõunal, kui pühade tõttu pea kõik kohad kinni, paraja pohmelliga, tuule ja lörtsi kiuste lahtiolevat Kebabi otsida. Lõpuks ikka leidsime ka ning kogu õhtupoolik möödus Kadri ja Silviega diivanil lösutades ning Eurospordist iluusiutamist vaadates.

Laupäeva õhtu möödus traditsiooniliselt väljas. Kõigepealt Kadriga väike, aga hea Alsace'i vein ning siis Café Mode'i. Õhtu lõppes viie paiku kuskil huvitavas pubis, kus pea kogu kontingent koosnes meestest. Mulle sobib;)
Tulime rõõmsasti Silviega metrooga minu juurde ja põõnasime kella kaheni.

Muidu on nädal möödunud suuresti õppimise tähe all. Olen päris mitmele EL-i direktiivile kommentaare kirjutanud ning sügavuti Pr.maa paremäämuslike erakondadega tutvunud. Loenguid on küll vähem kui esimesel semestril, aga tööd tundub poole rohkem olevat.

Eile tegin oma üliõpilaskarjääri suhtes midagi täiesti uut. Olles loengusaalis vägagi õppejõu vaateväljas trügisin kolmest õpilasest viis minutit pärast loengu algust mööda ja läksin minema. See kõik tundus lihtsalt niiiii igav ja mul oli tahtmine selle pooleteise tunniga midagi kasulikku teha. Käisin raamatukogus ja siis poes, kus soetasin uued tossud, sest vanadel on mitmesendine auk varba juures sees. Kassas selgus tore üllatus, et need on veel ka alla hinnatud ning maksid ainult 39 €. Minu meelest ilusaid korraliku firmatosse Eestis küll nii odavalt ei saanud.
Toidupoes käisin ka, kuigi poleks vist pidanud, sest see oli totaalne ikaldus. Pärast pikki pühi (Prantsusmaal oli esmaspäeval vaba pâev) olid kõik inimesed vist poodi tulnud. Esiteks polnud mingit liha ega kalavalikut ja teiseks olid kassades meeletud järjekorrad. Veetsin seal oma pool tundi kindlasti.
Poes liftis tahtis üks kena mustanahaline mees vist tutvust teha. Paraku valis ta selleks vale meetodi. Ôelda naisterahvale, et tal on ilus kott, kui see kõige tavalisemat musta ridiküli kannab, on piisavalt hale. Igatahes vahtisin ma teda tükk aega üllatunuil silmil ning siis pahvatasin naerma ja tänasin. Rohkem mees proovida ei julgenud:D

Nüüd on aga kell nii kaugel, et kooli informaatikasaal pannakse kinni ning mina liigun trenni.
Urmo jõuab ka tâna Eestist tagasi, niiet jumalaga vabadus:P

Alles prantsuse klaviatuuriga kirjutades jõuab mulle kohale KUI PALJU täpitâhti tegelikult eesti keeles on!