Euroopa suurimast karaokevõistlusest

(Pealkiri on Kiku tsitaat)
Ei saa just öelda, et ma selle nö võistluse suur austaja oleksin, aga harjumuspäraselt sätin end siiski nendeks laupäeva õhtuteks teleri ette.
See aasta telekas puudus, niisiis olin sunnitud Eurovisiooni interneti vahendusel jälgima. Kvaliteet ei olnud muidugi see, aga vaatasime siiski Lauréne'ga vapralt lõpuni. Talle meeldisid kõik laulud peale Ukraina ja Prantsusmaa, mulle meeldisid Norra, Läti ning ka Esimese Eesti lool polnud väga viga. Keegi neist ei võitnud.. Balkani pidu, mis siis ikka..
Lauréne kuulis sellisest asjast nagu Eurovsioon muidugi esimest korda, kuna tal pole iialgi televiisorit olnud, võib andeks anda. Ootasime siis põnevusega Prantsusmaa laulu, isekeskis arutledes, et laulu nimi ja esitaja küll midagi ei ütle, aga kindlasti oleme seda lugu varem raadios kuulnud. Tuli välja, et ega ikka ei ole küll. Kui Euroopa nö uutele riikidele on see lauluvõistlus veel tähtis, siis Vana Euroopa, eriti need neli maad, kes alati finaali saavad, suhtuvad sellesse üritusse täieliku ignorantsiga. Samas, laulude üldist taset arvestades ei saa neile seda pahaks panna.
Kreeka laulu ma ei mäleta enam.. Aga järgmisel aastal saavad osalejad tõenäoliselt Ateenasse sõita. Piisavalt eksootiline võrreldes Läti voi Norraga.