Treppidest ja koerakakast

Montpellier on mägine linn. Meie m6istes Haanja korgustiku otsas asub ka minu kool ja mina kui alamklass saabun loomulikult altlinnast. Ma näen juba hirmuunenägusid sellest, kuidas ma sealt hommikul enne kaheksat poolunes üles rooman. Iga hommik higine ja punane? Toenäoliselt küll. Ja kui väsinuna tahta ühte lonksu vett votta, siis on see äärmiselt riskantne, sest v6ib väga lihtsasti koerasita sisse astuda. Prantsusmaal levib üks imelik hais, mida mina, koeratu, Eestis kordagi tundma pole pidanud - koera väljaheidete l6hn. Hämmastav, kui paljudel on koerad, hoolimata sellest, et linn on pea pargitu. Hoolimata kampaaniatest ning tasuta kilekottidest on lausa v6imatu mitte märgata igal 10. meetril m6nda hunnikut. Kas sellist Euroopat me tahtsimegi?:p