Ma pole mingi tordimees

Puud on nüüd küll õuest maha lõigatud, aga neile järele tulla keegi nagu ei mõtlegi. Ei, mulle meeldib üldiselt ka keset lageraie sodi elada:S
Tänu sellele "geniaalsele" raidurile ei ole mul enam mingit privaatsust. Õnnetuseks on minu toa maast laeni ulatuv kardinateta aken tänava poole ja enam pole aia ees varjavaid puid. See tähendab, et minu elu on kõigile näha. Loodetavasti saan ma nii 3 nädala pärast Eestist kardinad ja see teater lõppeb âra.
Uni oli ka heitlik. Kella nelja paiku öösel helistas keegi reedeõhtustest kaaslastest. Kes ja miks, ma identifitseerida ei jõudnud, lülitasin hoopis piiksmõmmiku välja. Kella seitsme paiku hommikul ärkasin üles kassi hädakisa peale. Arvasin, et teda tapetakse, aga tegelikult oli vist kiisul lihtsalt kõht tühi. Lonkisin siis unise peaga üheksaks kooli ja sain teada, et tegelikult jäävad esimesed kaks tundi üldse ära. Selliseid asju juhtub pea iga nädal:/ Kui tegu on hommikuste tundidega, siis võiksid ka kõrgemad võimud meid sellest teavitada! Aga noh, selle lonkava süsteemi vastu niikuinii ei saa.

Sügis algas ka. Meeletud mistraaltuuled ja ainult 14-15 kraadi sooja. Kõik on haiged, kaasaarvatud mina:S
Loodusnähtustest esines ka osalist päikesevarjutust. Nägin isegi seda läbi spetsprillide: nagu poolkuu:D Kui veab, siis 50 aasta pärast uuesi:D

Tuulte tõttu jäi ka rattaga sõitmata, tegin hoopis tund aega kiirkõndi.
Võtsin endale esialgu ülesandeks seda vähemalt neli korda nädalas praktiseerida ja shokolaadist loobuda, eks näis kaua ma end motiveerida suudan:P