"Sa oled päriselt ka Jaapanist?!?"

Et kõik ausalt ära rääkida (mina, muideks, olen ka seda raamatut lugenud, niiet annan endale samuti õiguse seda väljendit kasutada!), tuleb alustada algusest.
Meil on siin mingisugune Vanalinna Päevade sarnane üritus reedest pühapäevani. Mina, kohaliku elu ignorant, ei olekski seda muidu teadnud, kui klassiõde, kelle ema juhtumisi elukutseline muinasjutuvestja on, mind oma ema etendusele poleks kutsunud. Väga lahe oli kusjuures. Teemaks oli Olümpose jumalate lugu täiskasvanutele. Täiesti jube kui palju pornot juba sel ajal tehti:D
Kui see kella kaheksa paiku läbi sai, läks Ariane nagu korralik koolitüdruk kunagi koju õppima. Mina aga otsustasin veel Lezi äärde tasuta kontserdit kuulama minna. Lahedad ladina rütmid olid ja tantsida sai mõnuga. Naljakas oli see, et kahelt poolt üritasid kaks meest läheneda. Kuna tegu polnud araablastega, siis olid nad suhteliselt tagasihoidlikud ja jäid mõlemad pika ninaga, kuna ma ühtäkki oma ratta haarasin ja kodu poole kihutasin:P Sellega aga õhtu veel ei lõppenud. Logisin netti ja avastasin, et mind reidist leidnud prantslane oli mulle oma numbri koos kirjaga jätnud. Neil pidi alguses tema juures väike aperatiivi võtmine olema ning hiljem oli kavas linna peale minek. Kuna msnis suurt kedagi polnud ja tuju üleval, otsustasingi helistada. Philippe tuli mulle kümne minutiga järele. Seltskond osutus väga toredaks. Eriti klappisin ma Philippe mustanahalise tüdrukuga, kellega ka numbreid vahetasime. Ehk tuleb siit üks sõbranna. Kohv rummiga mõjus ka suurepäraselt, kuigi paraku tuli mul liiga hilja meelde, et antibiootikumidega alkoholi tarbida ei tohi.
Umbes 11 paiku jõudis kätte aeg linna minna. Sain esimest korda elus korralikult motikaga sõita. Väga popp oli! pealegi jõudsime viis minutit enne kohale kui autoga tulev rahvas:D Nautisime viimast vabaõhukontserdit ning edasi viis me tee ühele erapeole - Erasmuslaste peole. Maarjat siiski ei kohanud:P Tegemist oli pigem sakslaste, belglaste ja hollandlastega, kelle sekka ka mitmeid prantslaseid eksinud. Saksa poisid olid lõbusad ja tants ning trall jätkus kella viieni. Siis viis Philippe mu autoga koju. Sellel lühikesel koduteel nägime nelja tänavalibu. Päris masendav ikka nii avalikult..
Kooli ma loomulikult täna ei jõudnud nagu isegi arvate võite:P Need kaks kehalise tundi ei ole muidugi just suur kaotus ka.
Ja praegu tuli töömees, kes aias puid langetab. Lahe, äkki ei peagi siis enam keskpäeval tehisvalgust kasutama!:)