Südamerahust

Juba eile õhtul läks kõik haruldaselt hästi: Louka jäi nutmata peaaegu kohe magama ja mina sain rahus kolm tundi õppida. Tore, kui selle eest veel peale makstakse:P
Kella kümne paiku hommikul tuli välja, et filosoofia õpetajat polnud koolis ja kuna meil on reedeti neli tundi filli (10-12 ja 15-17), võis koolipäeva lõppenuks lugeda.
Ma olen oma planeerimisvõimete ja ajastusgraafikuga väga rahul. Kõik asjad saab tehtud kui olla järjepidev. Üleüldse on kuidagi õdus tunne. Õues sajab vihma. Mulle meeldib sadu, kui ma saan mõnusasti oma pesas olla, teades, et mitte miski ei sunni mind sellest keskkonnast lahkuma. Mulle meeldib kuulata Norah Jonesi, rüübata piparmünditeed ning isegi esmaspäevaseks kirjanduse eksami eksemplari tööks fiches'id teha. Ja unistada.. Mõtleks vaid, juba nädala pärast ongi vaheaeg ja Sa tuled kohe-kohe siia.
Käibefraas "Elu on lill" mulle ei imponeeri, aga vahel on lihtsalt tunne, et see maailm ei olegi hukas ja kõik on siiski imetabane:)