Korteritest

Kohe peale ülikoolis käiku jooksin kortereid külastama.
No ausõna, üks hullem kui teine. Ma ei saa aru, kuidas saab nimetada kahetoaliseks korterit, kus igasugused uksed puuduvad ja näteks vannituba asub magamistoas. Jah, keset magamistuba on dushikabiin ja kraanikauss. Ei mingeid uksi, ei midagi. Kahetoalise korteri otsimise point ongi ju selles, et annaksime ka teineteisele pisut õhku.. kui ma tahaks kõiki asju ühes toas teha, siis võtaks ma poole odavama stuudio, kurat küll.
Lyonis ööbisin ma HC kaudu. Frederic oli tore 25-aastane briti olekuga prantslane, kes elas koos Guillaume'ga, kellega, oh üllatust, ma juba Montpellieris pidu olin pannud (vt ka vahupidu ja maaima väiksust). Paraku mina teda küll sellest õhtust ei mäleta :P Paha alkohol
Tema tüdruksõber Aurelie, kes ka seal oli, elab samuti Montpellieris, kuid kolib juuli lõpus lõplikult sinna. Jutt jäi, et ta saab oma autosse mahutada, ka minu kasti koos raamatute ja talveriietega.
Aurelie kinnisideeks on laps saada. Ta on 27-aastane ja töötab ämmaemandana. Muidu väga tore tütarlaps, aga mul on küll tema vaesest kutist kahju, kes alles 23 ja kes vist veel väga last ei taha.
Õhtu möödus lauamängu mängides ja veini juues. Kuna reedel oli kõigil tööpäev, siis südaöö paiku läksid kõik ontlikult magama. Mina omistasin endale elutoas lahtikäiva diivani ja uni oli tõesti hea.
Reede hommikul ajasin end 8.30 üles, et väike dush võtta ja korteriotsinguid jätkata. Ei mingit muutust, endiselt oli kõikidel korteritel midagi viga ja nii jäigi seekord leidmata. Jätk toimub sellele tõenäoliselt 20. augusti paiku kui juba kahel rindel otsida saab.
Tervis polnud kõige etem, vihma sadas ja ma otsustasin hoopis tagasi Montpellieri sõita. Jätsin Jean-Philippe'le, kes pidi mind sel ööl majutama, automaatvastajasse teate ning läksin rongijaama.