Kuidas tarkusehammas tuulerõugeteks muundus

Laupäeva hommikul ärkasin üleni higisena ning meeletu pea -ja hambavaluga. Olin kindel, et tarkusehammas jurab. Palavik tõusis kohati ligi 39-ni ning valusähvakaid peas oli raske taluda. Nagu tüüpilisele minule kohane kui mul väga paha olla on ja keegi mind ei aita, hakkasin end haletsema. Pisarad voolasid, palavik muudkui tõusis ja ige tegi põrgulikku valu. Jess, tore algus küll minu viimasele nädalale Montpellieris.
Ka pühapäev ei toonud mingisuguseid muutuseid. Istusin aga palavikuga kodus ja mõtlesin hambaarsti külastusele.
Esmaspäeval saigi hambaarstile helistatud, kes küll mind läbi vaadata poleks saanud, aga antibiootikume põletiku vastu oleks ikka välja kirjutanud. Seadsin sammud dushi alla ja märkasin oma dekolteel kahtlaselt palju punne. Edasi vaadates selgus, et samad pisikesed laigud ja villid on ka jalgadel, kõhul, seljal, kätel ja näos.. Mõtted liikusid kahtlaselt väikeste laste viirushaiguste poole, mida ma õnnetuseks polnud pisikesena läbi põdenud.
Pärast raudteejaamas reedeks vajalikku rongipileti ostmist, jooksingi arsti juurest läbi. Jah, mul on tuulerõuged! :P Et teie küsimusi ennetada, siis mul pole endal ka vähimatki aimu, kust ma selle viiruse üles korjasin. Käisin ülikoolis, mis on vist tegelikult lasteaed :P
Ei mingit õues käimist ega suvitamist. Tuleb kodus istuda ja end mingisuguse vastikult haisva vedelikuga tupsutada. Õnneks briljantrohelist ei antud:P
Hetkeseis on see, et õues, on 35 kraadi sooja, minu kehatemperatuur on sujuvalt üle 38 ja ma sügelen igalt poolt:P

Loodetavasti lastakse mind reedel ikka lennukile :P